Tähtsamad tegemised lõppenud nädalal 29. aprill – 3. mai 2024

03.05.2024 | 15:21

Lõppenud nädalal kontrolliti avalikku teavet Tallinnas (sh vanalinnas, kesklinnas, Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas), Rakveres, Narvas, Jõhvis (sh kaubanduskeskustes) ja Kohtla-Järve Järve linnaosas. Tuvastati 19 keeleseaduse rikkumist. Varasemate ettekirjutuste järelkontrollis tuvastati, et 18-st 11 ettekirjutust on täidetud. Seitsmele ettevõttele saatis keeleametnik meeldetuletuskirja ja pikendas ettekirjutuse tähtaega.
    • Jaga

Kontrolliti kaheksa ettevõtte veebilehe nõuetele vastavust, viiele ettevõttele tehti ettekirjutus. Järelkontrollis tuvastati, et kahest ettevõttest üks on ettekirjutuse täitnud, ühe firma veebileht ei vasta keeleseaduse nõuetele osaliselt ja keeleametnik pikendas ettekirjutuse tähtaega.
Kaebuste lahendamiseks ja keelekontrollide planeerimiseks kontrolliti Maxima Eesti OÜ Tartu kaupluste ning Viimsi ja Tallinna Mustamäe tee 12 kaupluse, AS Prisma Peremarketi Rocca al Mare Prisma, Südamekodud AS-i Pirita Südamekodu, SA Alutaguse Hoolekeskus, Pihlakodu AS (Tapa Pihlakodu), Imastu Hooldekodu OÜ ja Bolt Services EE OÜ kokku 241 töötaja keeleoskust tõendavaid andmeid. 117 töötajaga tuleb kohtuda ja läbi viia keeleoskuse kontroll.
Kaebuste lahendamiseks kontrolliti MAXIMA Eesti OÜ Mustamäe tee 12 ja Viimsi Maxima X kaupluse 11 töötaja tegelikku eesti keele oskust. Kaebused leidsid kinnitust ja kõigile 11-le töötajale tehti ettekirjutus sooritada eesti keele eksam, ühele töötajale tehti ka sunniraha hoiatus. Tartu Maxima kauplustes vormistati viis korras akti, viiel töötajal pikendati ettekirjutuse tähtaega ja tehti sunniraha hoiatus. 12 järelkontrolli puhul lõpetati menetlus, sest tööleping on nende töötajatega lõpetatud. Viimsi Maxima X kaupluses pikendati ettekirjutuse tähtaega ja tehti sunniraha hoiatus ühele töötajale, töölepingute lõppemise tõttu lõpetati menetlus viiel juhul.
Järelkontrolli käigus tuvastati, et AS Prisma Peremarketi kaks töötajat on ettekirjutuse täitnud ja menetlus lõpetati. Menetlus lõpetati ka 17 töötaja puhul, kellega on tööleping lõpetatud. Kahe töötaja senise ettekirjutuse tähtaega pikendati.
SA Narva Haigla õendusabi osakonnas tehti ettekirjutus ja sunniraha hoiatus üheksale ning sama haigla õendusabiosakonnas 33 töötajale. 
Põhja-Eesti Regionaalhaigla taastus- ja palliatiivravi kliinikus vormistati 13 järelkontrolli akti, neist üks oli korras, kuue töötajaga on menetlus lõpetatud – need menetlused lõpetati. Kuuel töötajal pikendati ettekirjutuse tähtaega ja tehti sunniraha hoiatus.
Kontrolliti 13 töötaja eesti keele oskust Imastu Hooldekodus, kus kahe töötaja eesti keele oskust tunnistati ametikoha nõuetele vastavaks, 11-le tehti ettekirjutus sooritada eesti keele eksam. Keelekontroll toimus ka Pihlakodu AS-is (Tapa Pihlakodu), kus tuvastati, et seitsme töötaja eesti keele oskus vastab nõuetele. Üks töötaja peab eesti keele oskust täiendama ning üheksa töötajat peavad sooritama ametikohal nõutava keeletaseme eksami.
Kontrolliti kolme taksojuhi (FIE I. Olimov, FIE R. Pulatov ja SHB Group OÜ) eesti keele oskust, kõigile tehti ettekirjutus sooritada eesti keele eksam.

Keeleoskuse kontroll haridusasutustes

Haridusasutustes töötajate eesti keele oskust ei kontrollitud, kuid keeleametnikud vastasid mitmele õpetajate kvalifikatsiooni ja keeleoskusnõudeid puudutavale päringule.
Seoses üleminekuga eestikeelsele õppele on sagenenud päringud, kus palutakse täpsustada, kas töötaja keeleoskus vastab C1-tasemele ning kas haridust tõendava dokument tõendab, et ei ole vaja tasemeeksamit sooritada.
Kui haridustöötajal või tema tööandjal on sedalaadi küsimused, palume need saata Keeleameti e-posti aadressil [email protected]. Palume lisada töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, õppeasutus, kus ta töötab ning diplomi ja akadeemilise õiendi koopia, samuti isiku kontaktandmed. Keeleametnikud tutvuvad esitatud dokumentidega kolme tööpäeva jooksul ja võtavad ühendust, vajadusel kutsuvad isiku keelekontrolli. Arvestada tuleb sellega, et keeleseaduse kohaselt peab isikul lisaks keeleoskust tõendavale dokumendile olema ka ametikoha nõuetele vastav eesti keele oskus.

Tööalase eesti keele oskuse kategooriatunnistuste kehtivusest

Ajavahemikul 1990-1999 väljastati eesti keele eksami sooritanud isikule tööalase eesti keele oskuse kategooriatunnistus. Seoses üleminekuga eesti õppekeelele on Keeleametilt viimasel ajal korduvalt küsitud, kas need tunnistused kehtivad ning millisele keeletasemele need vastavad.
Kategooriatunnistused kehtivad tingimuslikult, need ei ole seotud ühegi praegu korraldatava keeleeksami tasemega. Keeleseaduse § 39 lg 2 sätestab: Enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistust arvestatakse keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina isiku puhul, kelle keeleoskus on tööandja hinnangul piisav vastaval töö- või ametikohal töötamiseks. Tööandjal on kahtluse korral õigus pöörduda ameti poole hinnangu saamiseks isiku keeleoskuse piisavuse kohta.
Nii hindab kategooriatunnistuse omaniku eesti keele oskuse vastavust ametikoha nõuetele esmalt tööandja, kellel on kahtluse korral õigus pöörduda hinnangu saamiseks Keeleameti poole.
Seoses eesti õppekeelele üleminekuga muutunud keelenõuetega (paljud, kellel varem piisas B2-taseme keeleoskusest, peavad tõendama oma keeleoskust tasemel C1) on Keeleamet otsustanud, et kategooriatunnistuse omanike eesti keele oskust tuleb uuesti hinnata. Seda ka põhjusel, et tunnistuste väljastamisest on möödunud väga palju aega.
Järelevalve käigus kontrollib keeleametnik kõigepealt tunnistuse ehtsust, isiku tegeliku keeleoskuse kontrolli kohta koostatakse kontrollakt, milles märgitakse, kas isiku keeleoskus vastab ametikoha nõuetele. Seda tehakse alates käesoleva aasta teisest poolaastast järelevalve käigus.
Keeleseaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse 20.06.2011. a määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ sätestab, et õpetaja, kes õpetab eesti keelt või eesti keeles, peab oskama eesti keelt tasemel C1 (määruse § 9 p 7) ning õpetaja, kes õpetab vene keeles, peab oskama eesti keelt tasemel B2 (määruse § 8 p 6).

Keelefirmade tegevuse järelevalve

Keeleamet kontrollib keeleseaduse § 30 lg 2 alusel tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitust läbiviiva täienduskoolitusasutuse pidaja tegevuse vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Sel nädalal hindasid keeleametnikud kahe koolitusfirma taotlust tegevusloa saamiseks. Ühe keelefirma B2-taseme õppekava sai heakskiidu ja edastati Haridus- ja Teadusministeeriumile. Teine koolitusfirma peab oma B1-taseme õppekava täiendama. Uute koolitajate lisamiseks laekus Keeleametile taotlus kahelt keelefirmalt, kahest koolitajast sai üks Keeleameti heakskiidu, üks taotlus lükati tagasi. 

Keeleamet nõustab Ukraina sõjapõgenikke

Keeleamet nõustab Ukraina sõjapõgenikke ja nende siinseid tööandjaid eesti, vene ja inglise keeles tööalase eesti keele oskuse nõuete, Eesti keelekeskkonnaga kohanemise ning eesti keele õppe võimaluste ja keeleeksamiteks valmistumise küsimustes. Nõu annavad inspektorid peamiselt keelekontrollide toimumise ajal. Nõustamine on võimalik ka Keeleameti kontoris aadressil Roosikrantsi 6 või telefoni (627 1780) ja e-posti ([email protected]) teel.
 

Merle Loodus-Adamson

järelevalveosakonna juhataja