Keelefirmade tegevuslubade taotlemine

KeeleS paragrahvi 28¹  lõikes 1 sätestatakse, et koolitaja peab taotlema tegevusluba, kui eesti keele täienduskoolituse eesmärk on tasemeeksamiks ettevalmistamine.

KeeleS § 28² kohaselt antakse tegevusluba, kui taotlejal on KeeleS § 29 sätestatud nõuetele vastavad täienduskoolituse õppekavad, mis on väljundipõhised ja vastavad täienduskoolituse standardile, ning õppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks vajalik arv nõutava pädevusega õpetajaid ning õppekeskkond, sealhulgas õppevahendid ja muud tingimused.

Taotluse esitamine

Tegevusloa taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile Eesti hariduse Infosüsteemi (www.ehis.edu.ee) kaudu. Kui vajate taotluse esitamisel tehnilist nõustamist, pöörduge Eesti hariduse infosüsteemi klienditoe poole ([email protected], 765 5050). Ministeerium vaatab tegevusloa taotluse läbi kolme kuu jooksul tegevusloa taotlemiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamise päevast arvates.

Tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete (õppekavade, õppekeskkonna ja õpetajate nõuetele vastavus) täitmise tuvastab Keeleamet eelhaldusaktiga 30 päeva jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide laekumisest. Eespool nimetatud tähtaegade kulgemine peatub, kui Keeleamet annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaegade kulgemine jätkub pärast puuduste kõrvaldamise tähtpäeva saabumist.

Tegevusluba tuleb taotleda vaid juhul, kui täienduskoolituse eesmärk on KeeleS alusel nõutavaks eesti keele tasemeeksamiks (tasemed A2, B1, B2 ja C1) ettevalmistamine. Varem välja antud tegevusload kehtisid kuni 01.07.2016. Kui mingil otstarbel peab koolitusfirma vajalikuks jagada õppekava mooduliteks, siis tuleb seda taotluses detailselt kirjeldada ja põhjendada ning õppekavas väga konkreetselt lahti kirjutada. Termin moodul tähistab täiskasvanuhariduse kontekstis pikema õppekava terviklikku osa. Moodul on õppekava terviklik sisuühik, aga mitte iseseisev õppekava. See koondab kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid mooduli ulatuses.

Muudel juhtudel ei ole vaja tegevusluba taotleda. Erialase keele- või grammatikakursuse vms kursuse korraldamiseks tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile majandustegevuse teade. Siiski tuleb silmas pidada, et alates 1. juulist 2016 ei teki ilma tegevusloata koolitusasutuses eesti keele täienduskoolituse läbinud inimesel õigust tasemeeksami eduka sooritamise korral saada keeleõppe eest tasutud õppemaksu hüvitist (KeeleS § 28 lg 3).

Taotluse lahendamine Keeleametis

Keeleamet lähtub tegevusloa taotluste läbivaatamisel ja neile hinnangu andmisel majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses, KeeleS paragrahvides 28¹, 28² ja 29 ning haridus- ja teadusministri 19.06.2015 määruses nr 27 „Täienduskoolituse standard“ sätestatud nõuetest.

Keeleoskuse tasemete kirjeldamisel soovitame lähtuda Euroopa keeleõppe raamdokumendist („Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine“, HTM, 2007) ja Haridus- ja  Noorteameti kodulehel www.harno.ee esitatud eksaminõuete kirjeldusest.

Õppekava võib olla erineva pikkusega. Pikka aega kestvat õppimist võib korraldada moodulitena, mille puhul võetakse arvesse edasiminekut ja tagatakse järjepidevus. Õppekavad ja õpivara peavad omavahel seostuma. Koolitaja ülesanne on selgitada õppijale eksamite, keelekursuse ja kursusemoodulite eesmärke.

Täienduskoolituse standardi § 2 lg 1 kohaselt esitatakse täienduskoolituse õppekavas vähemalt järgmised andmed:

•  Õppekava nimetus. Täienduskoolituse standardi § 2 lg 3 kohaselt peab õppekava nimetus võimalikult täpselt väljendama täienduskoolituse sisu ega tohi olla eksitav. Sobib näiteks „A2-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus“ vms. Kui koolitusfirma soovib õpet korraldada moodulitena, peab taotluses seda põhjendama ning kirjeldama keeleoskustasemete ja moodulite süsteemi. Koolituse eesmärgist tulenevalt võib õppekava koostada moodulite kaupa ja jagada õppekava teemapõhisteks mooduliteks.
•  Õppekavarühm. Täienduskoolituse standardi lisas on esitatud täienduskoolituse õppekavarühmade loetelu. Selle kohaselt on keeleõppe õppekavarühm „Keeleõpe“.
• Õpiväljundid on koolituse tulemusel omandatud teadmised ja oskused. Täienduskoolituse standardi § 2 lg 2 kohaselt on õpiväljundid õppekava koostamise alus. Õpiväljundid peavad vastama õppe eesmärgile ning olema omandatavad piiritletud aja jooksul. Õpiväljundid on õppekava kõige olulisem komponent. Nende põhjal valitakse õppemeetodid ja otsustatakse õppe ülesehitus, õppe sisu ja hindamine. Täienduskoolituse õpiväljundid sõnastatakse nii, et nende alusel on võimalik hinnata õppekava läbinu teadmisi ja oskusi vastava keeleoskustaseme kirjeldusest lähtuvalt. Õpiväljunditel põhinev lähenemisviis (ka väljundipõhine õpe) on õpe, mille struktuur ja komponendid määratletakse, lähtudes oodatavatest õpiväljunditest. Väljundipõhise õppe keskmes on õppija ja tema õppimine ning sellest lähtuvalt kujuneb õppe sisu ja valitakse kasutatavad meetodid. Moodulite puhul on iga mooduli õpiväljundid konkreetsemad kui taseme õppekava õpiväljundid.
• Õpingute alustamise tingimused. Õpingute alustamise tingimused sõnastatakse konkreetselt. Näiteks kui B2-taseme kursustel osalemise eeldus on B1-tasemel keeleoskus, kirjeldatakse, kuidas sellele tasemele vastavust kontrollitakse (nt Haridus- ja Noorteametis sooritatud B1- või algtaseme eksami tunnistus, koolitusfirmasisene test, vestlus vms). Kui koolitusfirma korraldab õpet moodulitena, siis tuleb selgitada, kuidas on tagatud tasemeeksamiks ettevalmistumine ning ühelt moodulilt teisele üleminek.
• Õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal. Soovitame kursuse kavandamisel lähtuda raamatus „Iseseisev keelekasutaja“ (REKK, 2008, lk 169) esitatud mitmesuguste uuringute põhjal tehtud järeldusest, et A1-tasemelt B1-tasemele jõudmiseks kulub 400 tundi (300 auditoorset ja 100 iseseisvat tundi – seega A2-tasemele jõudmiseks tuleb kavandada ligikaudu 200 ja B1-tasemele jõudmiseks 200 tundi), ent B1-tasemelt B2-tasemele jõudmiseks on vaja 450–500 tundi (250 auditoorset ja 200–250 iseseisvat tundi). Iseseisva töö maht suureneb madalamatelt tasemetelt ülespoole liikudes märgatavalt.
• Õppe sisu. Õppe sisus tuleb loetleda kursuse jooksul läbitavad teemad (teemavaldkonnad) ja omandatavad keeleteadmised, samuti metoodika ning iseseisva töö sisu. Täienduskoolitus peab lähtuma kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest ning arendama kõiki osaoskusi ja keelefunktsioone. Soovitame tutvuda järgmiste tasemekirjelduste käsiraamatutega:
  • 1.) A2-tase – M. Ilves „Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus“, HTM ja Eesti Keele Sihtasutus 2008.
  • B1- ja B2-tase – A.-R. Hausenberg, M. Ilves jt „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus“, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2008.
  • C1-tase – K. Kerge „Vilunud keelekasutaja. C1-taseme eesti keele oskus“, HTM ja Eesti Keele Sihtasutus 2008.

Õppetegevuse planeerimisel tuleb kirjeldada õppemeetodeid, moodulite õpikäsitlust ja –vahendeid, kursuseväliseid tegevusi, kindlasti iseseisva töö sisu jm.

• Õppekeskkonna kirjeldus. Lisaks õpperuumi(de) olemasolule, kirjeldusele ning vastavusele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele palume kirjeldada ka tehnilist varustust (arvuti ja esitlustehnika, CD-mängija, paljundusmasin, diktofon jms). Kui osa õppest toimub veebikeskkonnas, siis tuleb ka see ära märkida, kirjeldades, milliseid digilahendusi veebiõppe puhul kasutatakse ning millised nõuded esitab veebiõppes osalemine õppija seadmetele ja tarkvarale.
• Õppematerjalide loend. Lisaks kinnitusele, et koolitusfirmal on olemas vajalikud õppevahendid, palume loetleda, milliseid õpikuid, sõnastikke, käsiraamatuid, testikogumikke, veebimaterjale, juhendeid jms kasutatakse. Kui pärast õppekava kinnitamist ilmneb, et koolitusfirma soovib kasutada muud õpikut, siis tuleb sellest teavitada Keeleametit meili teel.
• Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid. Raamdokumendi p 8.4.3 ütleb, et hindamiskriteeriumid on õpiväljundite alusel sõnastatud õppetegevuse detailsed kirjeldused, mille abil saab hinnata õppija kompetentsust. Hindamiskriteeriumid koostatakse kursuse õpiväljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega ja need kirjeldavad hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste, oskuste ja hoiakute oodatavat taset ning ulatust. Keelekursusel osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse õppijale tõend (kui koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust või kui ei saavutatud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid) või tunnistus (kui õpiväljundeid hinnati ja õppija saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud väljundid). Koolitusfirma täpsustab, kuidas hinnatakse koolituse lõpetamist ja saavutatut. Soovi korral võib lisada hindamisskaala.
• Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus. 

  Täiskasvanute koolitaja on täiskasvanute koolituse seaduse § 11 lõike 1 kohaselt spetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearendust. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et täienduskoolituse läbiviimiseks tagab täienduskoolitusasutuse pidaja õppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks vajaliku arvu õppekavas kirjeldatud kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemusega koolitajate olemasolu.

  Täiskasvanute eesti keele kui teise keele koolitajal on eesti filoloogi või eesti keele kui võõrkeele/teise keele õpetaja haridus. Muu filoloogilise kõrgharidusega koolitaja puhul arvestatakse, et ta on eesti keele õpetamiseks vajalikud teadmised ja oskused omandanud täienduskoolitustega ning tal on arvestatav eesti keele õpetamise ja/või mitteformaalse eesti keele õpetamise kogemus. Muu kõrgharidusega koolitaja puhul arvestatakse, et eesti keele õpetamiseks vajalikud teadmised ja oskused on omandatud täienduskoolitustega ning tal on arvestatav eesti keele õpetamise ja/või mitteformaalse eesti keele õpetamise kogemus.

  Kui eesti keele kui teise keele koolitaja ei ole omandanud vähemalt üht keeleseaduse § 26 lõikes 3 nimetatud haridustaset (põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus) eesti keeles, tõendab tema eesti keele oskust eesti keele C1-taseme tunnistus. Vajadusel on Keeleametil õigus küsida koolitajate hariduse ning õpetamiskogemuse kohta lisateavet. Amet võib taotluse tagasi lükata, kui koolitaja kvalifikatsioon ei vasta nõuetele.

Keeleamet saadab hinnangu koolitusfirma meiliaadressile. Kui Keeleametil on õppekava kohta ettepanekuid, siis antakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Kooskõlas keeleseaduse § 28³ lg 6  sättega peatub puuduste kõrvaldamiseks antud ajaks keeleseaduse § 28³ nimetatud tähtaja kulgemine. Parandatud õppekava tuleb saata e-kirjaga Keeleametile, seda ei ole vaja esitada EHISe kaudu. Õppekava peab olema keeleliselt korrektne ja toimetatud.

Kui Keeleameti hinnangul vastab taotluses esitatud õppekava nõuetele, siis edastatakse viimane õppekava versioon koos vajalike dokumentidega Haridus- ja Teadusministeeriumile. Pärast komisjoni otsust edastatakse kantsleri käskkiri tegevusloa väljastamise kohta koolitusfirmale EHISes esitatud e-posti aadressile. Paberkandjal tegevusluba ei väljastata.