Keelefirmade tegevuslubade taotlemine

KeeleS paragrahvi 28¹ lõikes 1 sätestatakse, et koolitaja peab taotlema tegevusluba, kui eesti keele täienduskoolituse eesmärk on tasemeeksamiks ettevalmistamine. KeeleS § 28² kohaselt antakse tegevusluba, kui taotlejal on KeeleS § 29 sätestatud nõuetele vastavad täienduskoolituse õppekavad, mis on väljundipõhised ja vastavad täienduskoolituse standardile, ning õppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks vajalik arv nõutava pädevusega õpetajaid ning õppekeskkond, sealhulgas õppevahendid ja muud tingimused.

1. aprillil 2025 jõustus TäKSi muudatus, mis täpsustab seaduse paragrahvis 10 sõnastatud õppekeskkonna määratlust. Seni sätestas seadus, et õppekeskkond peab olema piisav täienduskoolituse läbiviimiseks ning õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks. Uue määratluse kohaselt on õppekeskkond õppijate õppimist ja arengut toetav füüsiline või digitaalne keskkond, täienduskoolitusasutuse õppekeskkond peab olema täienduskoolituseks ja õppekava õpiväljundite saavutamiseks piisav.

Nii laieneb õppekeskkond tavapäraselt auditoorselt ning iseseisvalt õppelt erinevate digiõppe võimalusteni. See tähendab, et kui õppetööd viiakse auditoorse õppe kõrval läbi ka veebis, peab ka veebiõppe puhul olema tagatud, et õppekeskkond on täienduskoolituseks ja õppekava õpiväljundite saavutamiseks piisav.

Taotluse esitamine

Tegevusloa taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile Eesti Hariduse Infosüsteemi (www.ehis.edu.ee) kaudu. Kui koolitaja vajab taotluse esitamisel tehnilist nõustamist, pöörduge Eesti Hariduse Infosüsteemi klienditoe poole ([email protected], 765 5050).

Haridus- ja Teadusministeerium vaatab tegevusloa taotluse läbi kolme kuu jooksul tegevusloa taotlemiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamise päevast arvates.

Tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete (õppekavade, õppekeskkonna ja õpetajate nõuetele vastavus) täitmise tuvastab Keeleamet eelhaldusaktiga 30 päeva jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide laekumisest. Eespool nimetatud tähtaegade kulgemine peatub, kui Keeleamet annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaegade kulgemine jätkub pärast puuduste kõrvaldamise tähtpäeva saabumist.

Tegevusluba tuleb taotleda vaid juhul, kui täienduskoolituse eesmärk on keeleseaduse alusel nõutavaks eesti keele tasemeeksamiks (tasemed A2, B1, B2 ja C1) ettevalmistamine. Varem välja antud tegevusload kehtisid kuni 01.07.2016.

Erialase keele- või grammatikakursuse vms kursuse korraldamiseks ei ole vaja tegevusluba taotleda, selleks tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile majandustegevuse teade.

Siiski tuleb silmas pidada, et alates 1. juulist 2016 ei teki ilma tegevusloata koolitusasutuses eesti keele täienduskoolituse läbinud inimesel õigust tasemeeksami eduka sooritamise korral saada keeleõppe eest tasutud õppemaksu hüvitist (KeeleS § 28 lg 3).

Taotluse lahendamine Keeleametis

Keeleamet lähtub tegevusloa taotluste läbivaatamisel ja neile hinnangu andmisel majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses, KeeleS paragrahvides 28¹, 28² ja 29 ning haridus- ja teadusministri 19.06.2015 määruses nr 27 „Täienduskoolituse standard“ sätestatud nõuetest.

Keeleoskuse tasemete kirjeldamisel soovitame lähtuda Euroopa keeleõppe raamdokumendist („Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine“, HTM, 2007) ja Haridus- ja Noorteameti kodulehel www.harno.ee esitatud eksaminõuete kirjeldusest.

Täienduskoolituse õppekava

Tegevusloa taotlemisel on kõige olulisem dokument õppekava. 25.04.2025 jõustunud täienduskoolituse standardi § 2 lg 1¹ sätestab, et õppekava on terviklik ja sidus, selles on paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud õppekava komponendid omavahel kooskõlas.

Täienduskoolituse standardi § 2 lg 1 kohaselt esitatakse täienduskoolituse õppekavas vähemalt järgmised andmed:

• Õppekava nimetus. Täienduskoolituse standardi § 2 lg 3 kohaselt peab õppekava nimetus võimalikult täpselt väljendama täienduskoolituse sisu ega tohi olla eksitav. Sobib näiteks „A2-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus“ vms.
• Õppekavarühm. Täienduskoolituse standardi lisas on esitatud täienduskoolituse õppekavarühmade loetelu. Selle kohaselt on keeleõppe õppekavarühm „Keeleõpe“.
• Õpiväljundid ja eesmärk. Täienduskoolituse standardi § 2 lg 2 kohaselt koostatakse õppekava õpiväljundipõhiselt. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava läbimiseks vajalikul miinimumtasemel.

Õpiväljundid peavad vastama õppe eesmärgile ning olema omandatavad piiritletud aja jooksul. Õpiväljundid on õppekava kõige olulisem komponent. Nende põhjal valitakse õppemeetodid ja otsustatakse õppe ülesehitus, õppe sisu ja hindamine. Täienduskoolituse õpiväljundid sõnastatakse nii, et nende alusel on võimalik hinnata õppekava läbinu teadmisi ja oskusi vastava keeleoskustaseme kirjeldusest lähtuvalt. Õpiväljunditel põhinev lähenemisviis (ka väljundipõhine õpe) on õpe, mille struktuur ja komponendid määratletakse, lähtudes oodatavatest õpiväljunditest. Väljundipõhise õppe keskmes on õppija ja tema õppimine ning sellest lähtuvalt kujuneb õppe sisu ja valitakse kasutatavad meetodid.

Õppe eesmärk on õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamine ning vastava taseme keeleoskuse omandamine. Soovitame tutvuda ka Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud väljundipõhise õppekava juhendiga.

• Õpingute alustamise tingimused, juhul kui need on eeltingimuseks õpiväljundite saavutamisel. Õpingute alustamise tingimused sõnastatakse konkreetselt. Näiteks kui B2-taseme kursustel osalemise eeldus on B1-tasemel keeleoskus, kirjeldatakse, kuidas sellele tasemele vastavust kontrollitakse (nt Haridus- ja Noorteametis sooritatud B1- või algtaseme eksami tunnistus, koolitusfirmasisene test, vestlus vms).
• Õppe kogumaht, milles eristatakse kontaktõppe ja iseseisva õppe maht.

Soovitame kursuse kavandamisel lähtuda raamatus „Iseseisev keelekasutaja“ (REKK, 2008, lk 169) esitatud erinevate uuringute põhjal tehtud järeldusest, et A1-tasemelt B1-tasemele jõudmiseks kulub 400 tundi (300 auditoorset ja 100 iseseisvat tundi – seega A2-tasemele jõudmiseks tuleb kavandada ligikaudu 200 ja B1-tasemele jõudmiseks 200 tundi), ent B1-tasemelt B2-tasemele jõudmiseks on vaja 450–500 tundi (250 auditoorset ja 200–250 iseseisvat tundi). Iseseisva töö osakaal suureneb madalamatelt tasemetelt ülespoole liikudes märgatavalt.

• Õppe sisu ja õppemeetodid. Õppe sisus tuleb loetleda kursuse jooksul läbitavad teemad (teemavaldkonnad) ja omandatavad keeleteadmised, samuti metoodika ning iseseisva töö sisu. Täienduskoolitus peab lähtuma kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest ning arendama kõiki osaoskusi ja keelefunktsioone. Soovitame tutvuda järgmiste tasemekirjelduste käsiraamatutega:

A2-tase – M. Ilves „Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus“, HTM ja Eesti Keele Sihtasutus 2008.

B1- ja B2-tase – A.-R. Hausenberg, M. Ilves jt „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus“, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2008.

C1-tase – K. Kerge „Vilunud keelekasutaja. C1-taseme eesti keele oskus“, HTM ja Eesti Keele Sihtasutus 2008.

Õppetegevuse planeerimisel tuleb kirjeldada õppemeetodeid, õpikäsitlust ja ‑vahendeid, kursuseväliseid tegevusi, kindlasti iseseisva töö sisu jm.

Õppemeetodite valik sõltub keeletasemest ning õppijate oskustest, õppemeetodid peavad toetama õpiväljundite saavutamist. Soovitatav on kasutada aktiivõppemeetodeid, kaasates õppijaid rohkem õppeprotsessi, kasutades selleks rühmatööd, dialooge ja rollimänge, kuid omal kohal on ka loengud ning muud traditsioonilised õppemeetodid (kirjutamis-, lugemis- ja kuulamisülesanded, küsimused ja vastused, sõnavara õppimine, tõlkimine, kordamine jne).

• Õppekeskkonna kirjeldus. Lisaks õpperuumi(de) olemasolule, kirjeldusele ning vastavusele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele palume kirjeldada ka tehnilist varustust (arvuti ja esitlustehnika, CD-mängija, paljundusmasin, diktofon jms). Kui osa õppest toimub veebikeskkonnas, siis tuleb ka see ära märkida, kirjeldades, milliseid digilahendusi veebiõppe puhul kasutatakse ning millised nõuded esitab veebiõppes osalemine õppija seadmetele ja tarkvarale.
• Lõpudokumentide väljastamise tingimused. Raamdokumendi p 8.4.3 ütleb, et hindamiskriteeriumid on õpiväljundite alusel sõnastatud õppetegevuse detailsed kirjeldused, mille abil saab hinnata õppija kompetentsust. Hindamiskriteeriumid koostatakse kursuse õpiväljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega ja need kirjeldavad hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste, oskuste ja hoiakute oodatavat taset ning ulatust.

Keelekursusel osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse õppijale tõend (kui koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust või kui ei saavutatud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid) või tunnistus (kui õpiväljundeid hinnati ja õppija saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud väljundid). Koolitusfirma täpsustab, kuidas hinnatakse koolituse lõpetamist ja saavutatut. Soovi korral võib lisada hindamisskaala.

• Koolitaja kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse, mis on vajalik koolituse või õppe läbiviimiseks, kirjeldus. Täiskasvanute koolitaja on täiskasvanute koolituse seaduse § 11 lõike 1 kohaselt spetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearendust. Täiskasvanute koolitajal peavad olema koolitatavas valdkonnas erialased ja täiskasvanute koolitaja kompetentsid. Täiskasvanute koolitaja kompetentside olemasolu hindab täienduskoolitusasutus. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et täienduskoolituse läbiviimiseks tagab täienduskoolitusasutus õppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks vajaliku arvu õppekavas kirjeldatud kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemusega koolitajate olemasolu.

Täiskasvanute eesti keele kui teise keele koolitajal on eesti filoloogi (eesti keele õpetaja) või eesti keele kui võõrkeele/teise keele õpetaja haridus kõrghariduse tasemel. Muu kõrgharidusega koolitaja puhul arvestatakse, et eesti keele õpetamiseks vajalikud teadmised ja oskused on omandatud täienduskoolitustega ning tal on arvestatav eesti keele õpetamise ja/või mitteformaalse eesti keele õpetamise kogemus.

Kui eesti keele kui teise keele koolitaja ei ole omandanud vähemalt üht keeleseaduse § 26 lõikes 3 nimetatud haridustaset (põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus) eesti keeles, tõendab tema eesti keele oskust eesti keele C1-taseme tunnistus.

Vajadusel on Keeleametil õigus küsida koolitajate hariduse ning õpetamiskogemuse kohta lisateavet. Amet võib taotluse tagasi lükata, kui koolitaja kvalifikatsioon ei vasta nõuetele.

• Õppematerjalid. Keeleseaduse § 28³ lg 4 p 2 sätestab, et taotleja peab esitama kinnituse vajalike õppevahendite olemasolu kohta. Lisaks kinnitusele, et koolitusfirmal on olemas vajalikud õppevahendid, palume loetleda, milliseid õpikuid, sõnastikke, käsiraamatuid, testikogumikke, veebimaterjale, juhendeid jms kasutatakse. Õppematerjalide loendis peab selgelt eristuma, missugune neist on põhiõpik.

Kui pärast õppekava kinnitamist ilmneb, et koolitusfirma soovib kasutada muid õpikuid, siis tuleb sellest teavitada Keeleametit kirjalikult.

Nii on tegevusloa taotlemiseks esitatav tasemeeksamiks ettevalmistav õppekava ühtne tervik ega ole poolitatud osadeks või mooduliteks. Muudatusi (sh mooduleid) võib õppekavas teha edaspidiselt pärast tegevusloa saamist, kui selleks tekib õppetöö käigus põhjendatud vajadus.

Termin moodul tähistab täiskasvanuhariduse kontekstis pikema õppekava terviklikku osa. Moodul on õppekava terviklik sisuühik, aga mitte iseseisev õppekava. See koondab kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid mooduli ulatuses. Moodulite puhul on iga mooduli õpiväljundid konkreetsemad kui taseme õppekava õpiväljundid.

Õppekava mooduliteks jagamist tuleb ammendavalt kirjeldada ja põhjendada ning õppekavas konkreetselt lahti kirjutada. Mooduliteks jagamine võib olla põhjendatud näiteks pikka aega kestva õppe puhul, et paremini jälgida õppijate edasiminekut ning tagada õppe järjepidevus.

Õppekavad ja õpivara peavad omavahel seostuma. Koolitaja ülesanne on selgitada õppijale keelekursuse ülesehitust, eesmärke, õppemeetodeid ning keeleoskuse hindamispõhimõtteid.

Õppevormid ja -viisid, kontaktõpe, auditoorne õpe ja veebiõpE

Õppevormide selgitused leiate siit ja siit.

Täienduskoolituse standardi § 2 lg 1 p 7 kohaselt tuleb õppekavas esitada õppekeskkonna kirjeldus, standardi § 2 lg 1 p 5 sätestab, et esitada tuleb õppe kogumaht, milles eristatakse kontaktõppe ja iseseisva õppe maht. Kui kontaktõpe sisaldab praktilist õpet või õppekavas on ette nähtud praktika töökeskkonnas, siis tuuakse see eraldi välja.

Nii käsitab standard õppevormidena kontaktõpet, praktilist ja iseseisvat tööd. 1. aprillil jõustunud TäKSi § 10 muudatus laiendab õppekeskkonna mõistet varasemalt auditoorselt, praktiliselt ning iseseisvalt õppelt erinevate digiõppe võimalusteni.

Tänapäeval kasutatavad õppevormid on mitmekesised:

• Kontaktõpe on auditoorses või veebipõhises õppekeskkonnas toimuv õppetöö, milles osalevad korraga nii õppija kui ka õpetaja, nt loeng, seminar, juhendamine, konsultatsioon.
• Auditoorne õpe on õppevorm, kus õppurite rühm ja õpetaja suhtlevad vahetult õpperuumis ning õpe toimub õpetaja juhendusel.
• Lähiõpe toimub terve kursuse vältel ühises füüsilises ruumis, näiteks auditooriumis, laboris või seminariruumis. Selle üks liike on auditoorne õpe.
• Kaugõpe ehk distantsõpe on õppevorm, kus õppijad ja õpetajad on kogu kursuse ajal füüsiliselt üksteisest eraldatud.
• Veebiõpe on kaugõppe alaliik, kus õppetöö toimub täielikult veebis.
• Põimõpe ühendab lähiõppe ja kaugõppe, kursus või õppekava on üles ehitatud nii, et osa õppest toimub lähi- ja osa kaugõppena.
• Digiõpe on õppeviis, mille puhul kasutatakse loengus, seminaril, eksamil vm digivahendeid. Digiõpe võib toimuda nii kaugõppes, lähiõppes kui ka põimõppes.
• Hajaõpe (ka paindõpe või hübriidõpe) tähendab, et ühes tunnis, loengus või seminaril osalejad võivad olla korraga nii füüsilises kui ka virtuaalses ruumis.

Enim on koolitusasutused nimetanud õppekavades auditoorse õppe ja iseseisva õppe kõrval veebiõpet. Veebiõpe võib olla arvestatav täiendus auditoorsele õppele, kuid koolitajal tuleb see hästi läbi mõelda, et tagada auditoorse õppega sarnane kvaliteet, õppijate kaasatus ning õpiväljundite saavutamine.

Traditsiooniliselt õpitakse keelt auditoorses õppes ning tasemeeksamid toimuvad auditoorses vormis, kuid keeleõpet võib lisaks auditoorsele õppele korraldada ka veebi vahendusel. Selleks pakub kaasaegne infotehnoloogia häid võimalusi.

Kuna veebiõpe seab nii õppijale kui ka õpetajale lisanõudmisi, peab see olema põhjendatud ning tagatud peab olema auditoorse õppega sarnane keeleõppe kvaliteet.

Kuna tegemist on tasemeeksamiks ettevalmistava koolitusega, tuleb ka veebiõppes sarnaselt auditoorse õppega tagada kõikide tasemeeksamil kontrollitavate osaoskuste (kirjutamine, kuuldu mõistmine, loetu mõistmine, rääkimine) arendamine ning õppekavas seatud õpiväljundite saavutamine.

Auditoorse õppe puhul kirjeldatakse füüsilist keskkonda, milles õpe toimub (õpperuumid, nende sisustus ja vastavus tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, tehniline varustus (arvuti ja esitlustehnika, heli- ja salvestusseadmed vms). Kui õpe toimub veebis, kehtib samuti õppekeskkonna kirjeldamise nõue, nt milliseid rakendusi (Zoom, MS Teams, Google Classroom) ning digiseadmeid (arvuti, sülearvuti, nutiseade, kaamera ja mikrofon) kasutatakse. Õppijale tuleb selgitada, mis miinimumnõuetele tema internetiühendus, seadmed ja tarkvara peaksid vastama, et ta saaks veebiõppes osaleda.

Õppemahu puhul tuleb auditoorse ning iseseisva töö kõrval välja tuua ka veebiõppe maht või osakaal.

Veebiõppe korraldamist kaaludes tuleks koolitajal arvestada, et madalamatel keeleoskustasemetel (A2, B1) vajab eesti keele kui võõrkeele õppija rohkem vahetut juhendamist, seda eriti kirjutamisoskuse ning häälduse arendamisel. Seetõttu tuleks õppekava koostamisel arvestada, mis mahus on nendel tasemetel otstarbekas veebiõpet korraldada. Samuti tuleb arvestada, et kõikidel sihtgruppidel ei pruugi olla ligipääsu kvaliteetsele internetiühendusele.

Veebiõppe kirjeldamisel õppekavas tuleks koolitajal vältida enamlevinud vigu ja puudusi, milleks on:

• Nõuded õppijate internetiühendusele, tehnilistele vahenditele ja tarkvarale ning digipädevusele on puudu või ebaselged.
• Ei ole kirjeldatud, kuidas toimub eri õpiväljundite (nt kirjutamine) saavutamine veebitunnis.
• Ei ole kirjeldatud, kas ja kuidas toimub kirjalike ülesannete kontroll ja tagasisidestamine.
• Veebikursusel osalejate arv on piiritlemata.
• Puuduvad viited e-õppevahenditele.
• Viidatud on kursustel osalemisele ainult nutitelefoni kaudu, mis on komplitseeritud.

Keeleameti hinnang ning edasine menetlus

Keeleamet saadab hinnangu koolitusfirma e-posti aadressile. Kui Keeleametil on õppekava kohta ettepanekuid, siis antakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Kooskõlas keeleseaduse § 28³ lg 6 sättega peatub puuduste kõrvaldamiseks antud ajaks keeleseaduse § 28³ lg 3 ja 5 nimetatud tähtaja kulgemine.

Parandatud õppekava tuleb saata e-kirjaga Keeleametile, seda ei ole vaja esitada EHISe kaudu. Õppekava peab olema keeleliselt korrektne ja toimetatud, see avalikustatakse täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lõike 2 kohaselt koolitusasutuse veebilehel või muus avalikult ligipääsetavas digikeskkonnas.

Kui Keeleameti hinnangul vastab taotluses esitatud õppekava nõuetele, siis edastatakse viimane õppekava versioon koos vajalike dokumentidega Haridus- ja Teadusministeeriumile. Pärast komisjoni otsust edastatakse kantsleri käskkiri tegevusloa väljastamise kohta koolitusfirmale EHISes esitatud e-posti aadressile. Paberkandjal tegevusluba ei väljastata.