Sama aasta lõpus toodi Keeleameti koosseisu Eesti Keelekeskus, kes tegeles täiskasvanutele eesti keele õpetamise ja eksamite korraldamisega. Eelarveliselt iseseisev Eesti Keelekeskus reorganiseeriti 2. detsembril 1991 Keeleameti õppe- ja metoodikaosakonnaks, mis tegutses 4 kuud ning taastas oma endise staatuse Haridusministeeriumi alluvuses 1992. a aprillis.
Algusperioodil olid Keeleameti põhiülesanneteks keeleseaduse täitmise korraldamine ja analüüsimine, seadustes ettenähtud mõjutusvahendite rakendamine, keelepoliitika väljatöötamine, sotsiolingvistiliste uuringute suunamine, täiskasvanute keeleõpetuse korrastamine ja keeleõppemetoodika arendamine ning keelekorraldus. 1993. aastal moodustati Keeleameti osakonnad: üldosakond, teadusosakond (nimetati ümber keelepoliitika osakonnaks 2. novembril 1994) ning keeleinspektsioon.
Riigi juhtimisstruktuuri ümberkorraldamise käigus viidi Keeleamet 1. novembrist 1994 Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalasse. Seoses sellega laienesid Keeleameti funktsioonid: põhiülesandele, milleks oli jätkuvalt keeleseaduse ja teiste keelealaste õigusaktide järelevalve, lisandusid täiskasvanute riigikeele õppe koordineerimine; riigikeeleõpetajate ja riiklike eksaminaatorite täiendusõpe ning atesteerimine; keelelävede, riiklike keelestandardite ja keeleoskusnõuete kehtestamine; täiskasvanute riigikeeleeksamite läbiviimise ja taseme kontroll.
1995. aastast lisandus Keeleameti senisele kolmele veel üks osakond - keelekeskus. 1995. aasta oktoobris määrati Keeleinspektsiooni peadirektori ametikohale Ilmar Tomusk.
Vabariigi Valitsuse seadusest 16.12.1995 tulenevalt muutusid 1. jaanuarist 1996 taas Keeleameti nimetus ja alluvus, kui Riigi Keeleametist sai Keeleamet. Struktuuris oli kolm osakonda: keelepoliitikaosakond (neli ametikohta), üldosakond (neli ametikohta) ning keeleinspektsioon (12 ametikohta). Kuna Kultuuri- ja Haridusministeerium lahutati kaheks eri ministeeriumiks, sai Keeleametist Haridusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus. Napilt üle aasta Keeleameti koosseisus olnud keelekeskus muudeti 1996. aasta alguses Haridustöötajate Koolituskeskuse riigikeele metoodika osakonnaks.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadusele 11.12.1996 muutus Keeleamet 1. jaanuarist 1998 Keeleinspektsiooniks, millega seoses ahenes Keeleinspektsiooni juhtimis- ja korraldusfunktsioon ning suurenes järelevalvefunktsioon.
Keeleinspektsioonis oli 19 ametikohta, neist 12 inspektorit. Inspektsioon tegutses lisaks Tallinnale veel Ida-Virumaal (kolm ametikohta) ning Valgas (üks ametikoht).
03.06.2020 muutis Riigikogu Vabariigi Valitsuse seadust, nimetades Keeleinspektsiooni taas Keeleametiks, nimemuudatus jõustus 1. augustil 2020.
Keeleameti peaülesandeks on sarnaselt inspektsiooniga keeleseaduse täitmise järelevalve, kuid lisaks sellele osaleb amet ka keelepoliitika elluviimises ja arendamises. Ametis on kaks osakonda: järelevalveosakond ning keelepoliitika elluviimise ja arendamise osakond.
Võrreldes inspektsiooniga on ametil suurem nõustamisfunktsioon. Nii on ameti ülesanneteks isikute ja asutuste nõustamine keelepoliitika ja keelevaldkonda puudutavate õigusaktide rakendamise ning keeleõppe küsimustes, samuti isikute ja asutuste nõustamine keeleoskust ja keelekasutust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.
Keelepoliitika elluviimisel ja arendamisel on ameti üks põhimääruslikke ülesandeid ka ettepanekute ettevalmistamine keeleoskust ja keelekasutust reguleerivate õigusaktide muutmiseks ning keelevaldkonna paremaks korraldamiseks.
Viimati uuendatud: 14.01.2022