Ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse vastavuse hindamise tingimused ja kord

1. Õiguslik alus

• 1.1 Ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse vastavust kehtestatud nõuetele hindavad keeleametnikud peadirektori käskkirjaga kinnitatud aasta tööplaani alusel, milles on määratud järelevalve valdkonnad ja asutused, kus sellel aastal järelevalvet tehakse. Samuti hinnatakse keeleoskuse vastavust tööandja ettepanekul ning laekunud kaebuste alusel.
• 1.2 Keeleoskuse vastavuse hindamisel lähtub keeleametnik järgmistest õigusaktidest:
  • 1) keeleseadus (KeeleS);
  • 2) Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ (VVM nr 84);
  • 3) haldusmenetluse seadus (HMS);
  • 4) „Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine“ HTM 2007;
  • 5) Haridus- ja Noorteameti (varasem Innove) tasemetestide hindamisjuhendid.

2. Menetluse ettevalmistamine ja alustamine

• 2.1 Uurimispõhimõtte kohaselt on keeleametnik kohustatud välja selgitama asjas olulise tähendusega asjaolud ning vajaduse korral koguma selleks tõendid omal algatusel (HMS § 6). Keeleametnik tutvub tööandja selgituste või kaebuse asjaoludega (olukorrad, milles on ilmnenud töötaja ebapiisav keeleoskus, tema keeleoskustunnistused, senine keeleõppekogemus; töötaja koostatud dokumentide kirjakeele normile vastavus jms).
• 2.2 Keeleametnik kontrollib töötaja keeleoskustunnistuse (sealhulgas enne 2008. a 1. juulit välja antud tasemetunnistuste (alg-, kesk- ja kõrgtase), enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistuste (A–F-kategooria) ja tasemetunnistuste (A2-, B1-, B2- ja C1-tase) kehtivust Haridus- ja Noorteameti andmebaasides. Kahtluse korral tunnistuse ehtsuses teeb keeleametnik järelepärimise Haridus- ja Noorteameti arhivaarile. Kui töötaja on teinud tasemeeksami, siis palub keeleametnik väljastada eksamitöö kirjalik osa ja analüüsib seda.
• 2.3 Keeleametnik teavitab töötajat järelevalvemenetluse alustamisest ja kutsub ta keeleametisse (koos tööandja või tema esindajaga) või läheb (koos teise keeleametnikuga) töökohale. Ka töökohal toimuva kontrolli juures viibib tööandja või tema esindaja. Kutse esitatakse kirjalikult (e-kirja teel) töötajale või tööandjale.

3. Menetluse läbiviimine

• 3.1 Keeleametnik esitleb ennast ja teist keeleametnikku ning esitab ametitõendi, misjärel tutvustab töötajale kohtumise põhjust ja eesmärki ning eesti keele oskuse hindamise toiminguid.
• 3.2 Keeleametnik tutvustab töötajale tema õigusi järelevalvemenetluses: anda selgitusi ja esitada asjasse puutuvaid dokumente, tutvuda menetluse käigus koostatud dokumentidega ning esitada nende kohta oma selgitusi ja vastuväiteid (HMS § 36, 37, 40).
• 3.3 Keeleametnik selgitab töötajale ka tema õigust võtta kirjaliku volituse alusel esindaja (HMS §13), kellele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid.

4. Keeleoskuse vastavuse hindamine

• 4.1 Eesti keele oskuse vastavust nõutavale tasemele hinnatakse suulise vestluse ja kirjaliku töö alusel. Vestluse ja kirjaliku töö teema valikul lähtutakse ameti- või töökohal kehtivast keeleoskustaseme nõudest ja kontrollitava tööga seotud keelekasutusolukordadest. Kui töötaja ülesannete hulka ei kuulu dokumentide koostamine, võib piirduda üksnes suulise keeleoskuse hindamisega. Kui hinnatakse nii suulise kui ka kirjaliku keeleoskuse vastavust, siis on otstarbekas alustada kirjaliku keeleoskuse kontrollimisega.
• 4.2 Suulist keeleoskust hinnatakse vestluse käigus, arvestades vastava taseme nõudeid. Hinnatakse küsimustest arusaamist, vastuste asjakohasust, sõnavara ulatust, grammatilist õigsust, häälduse normikohasust. Iga nimetatud aspekti kirjeldatakse lühidalt kontrollaktis, tuues näiteid ka tehtud vigade kohta. Vajaduse korral koostatakse suulise keeleoskuse hinnang lisalehel.
• 4.3 Kirjutamisoskuse hindamiseks palutakse kontrollitaval kirjutada lühike tekst (olenevalt kehtestatud tasemest 60–200 sõna), mis on otseselt seotud tema tööga. Kirjutamisülesande täitmiseks antakse kontrollitavale ülesandeleht teema ja tööjuhisega. (nt tarbekirja (avaldus, teade jms) kirjutamine, mingi konkreetse sündmuse kirjeldus, teksti koostamine joonise või graafiku põhjal. Hindamisel arvestatakse ülesande täitmist (teksti vastavus ülesandele ja info asjakohasus), teksti ülesehitust (loogilisus, sidusus, pikkus) ning keelekasutust (sõnavara ulatus ja kasutustäpsus, grammatika, õigekiri, stiil).

5. Kokkuvõtte tegemine ja kontrollakti vormistamine

• 5.1 Keeleametnik täidab kontrollakti kõik lahtrid, tõmmates kriipsu neisse lahtritesse, mille kohta tal andmed puuduvad.
• 5.2 Keeleametnik tutvustab kontrollakti sisu ja oma hinnangut keeleoskuse vastavuse kohta nõutavale tasemele.
• 5.3 Kui kontrollimisel ilmneb, et keeleoskus ei vasta nõutavale tasemele, siis selgitab keeleametnik kontrollitavale tema keeleoskuse puudujääke ja annab soovitusi keeleoskuse parandamiseks. 
• 5.4 Kui puudujääke on vaid mõnes osaoskuses, siis võib keeleametnik teha ettekirjutuse täiendada keeleoskust ning põhjendada otsust, tuues näiteid ilmnenud vajakajäämiste kohta selles konkreetses osaoskuses.
• 5.5 Kui keeleoskus tervikuna ei vasta kehtestatud tasemele, siis teeb keeleametnik ettekirjutuse saata töötaja tasemeeksamile.
• 5.6 Ettekirjutuse täitmise tähtaja määramisel arvestab keeleametnik aega, mis kulub nõutava taseme keeleoskuse omandamiseks.
• 5.7 Keeleametnik juhib tähelepanu, et kui töötaja ei ole määratud tähtpäevaks ettekirjutust täitnud, siis võib keeleametnik keeleseaduse § 31 kohaselt teha tasemeeksameid korraldava asutuse juhile ettepaneku tunnistada tema eesti keele tasemetunnistus või enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistus kehtetuks.
• 5.8 Pärast kontrollaktiga tutvumist kirjutavad töötaja ja tööandja või tema esindaja sellele alla. Kontrollakti koopia antakse kontrollitavale. Kui töötaja keeldub aktile alla kirjutamast, tehakse akti tunnistaja(te) juuresolekul märkus, mille kohta võetakse tunnistaja allkiri.

6. Ettekirjutuse täitmise kontroll

• 6.1 Keeleametniku ettekirjutuse täitmist kontrollitakse ühe kuu möödumisel ettekirjutuses märgitud tähtpäevast.
• 6.2 Kui ettekirjutus on täidetud või töö-/teenistussuhe lõpetatud, siis keeleametnik lõpetab menetluse.
• 6.3 Kui ettekirjutus on täitmata, siis kuulab keeleametnik ära kontrollitava selgitused: mida kontrollitav on teinud, kus õppinud ja kas või millisel määral tema keeleoskus on paranenud, ning kannab andmed selle kohta akti.
• 6.4 Keeleametnik kuulab ära ka tööandja selgitused ja teeb otsuste, kas:
  • 1) pikendada ettekirjutuse täitmise tähtaega;
  • 2) teha tööandjale ettepanek lõpetada töötajaga tööleping või teha avaliku teenistuja ametisse nimetamise õigust omavale isikule vabastada avalik teenistuja ametikohalt;
  • 3) teha sunniraha hoiatus;
  • 4) rakendada sunniraha (kui eelnevalt on sunniraha hoiatus tehtud).
• 6.5. Uue ettekirjutuse tegemisel ning sunnivahendi rakendamisel arvestab keeleametnik sellega, mida isik on oma keeleoskuse parandamiseks teinud.