Ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse vastavuse hindamise tingimused ja kord

1. Õiguslik alus

• 1.1 Ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse vastavust kehtestatud nõuetele hindavad keeleametnikud peadirektori käskkirjaga kinnitatud tegevuskava alusel, milles on määratud järelevalve valdkonnad ja asutused, kus sellel aastal järelevalvet tehakse. Samuti hinnatakse keeleoskuse vastavust eesti õppekeelele ülemineku järelevalves, tööandja ettepanekul ning laekunud kaebuste alusel.
• 1.2 Keeleoskuse vastavuse hindamisel lähtub keeleametnik järgmistest õigusaktidest:
  • 1) keeleseadus (KeeleS);
  • 2) Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ (VVM nr 84);
  • 3) haldusmenetluse seadus (HMS);
  • 4) „Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine“ HTM 2023;
  • 5) Haridus- ja Noorteameti (HARNO, varasem Innove) tasemetestide hindamisjuhendid.

2. Menetluse ettevalmistamine ja alustamine

• 2.1 Uurimispõhimõtte kohaselt on keeleametnik kohustatud välja selgitama asjas olulise tähendusega asjaolud ning vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). Halduskoormuse vähendamiseks kasutatakse andmete kogumisel erinevaid riiklikke andmekogusid (tasemeeksamite andmekogu, Eesti Hariduse Infosüsteem, E-Äriregister, kutseregister). Puuduvate andmete saamiseks pöördutakse asutuse, ettevõtte või töötaja poole. Keeleametnik tutvub tööandja selgituste või kaebuse asjaoludega (olukorrad, milles on ilmnenud töötaja ebapiisav keeleoskus, tema keeleoskustunnistused, senine keeleõppekogemus; töötaja koostatud dokumentide kirjakeele normile vastavus jms).
•  2.2 Asutuse või ettevõtte töötaja ebapiisava keeleoskuse kohta laekunud kaebuse lahendamisel selgitab keeleametnik esimese menetlustoiminguna välja isiku, kelle kohta kaebus esitati, ning alustab tema eesti keele oskuse vastavuse hindamist üldises korras.
• 2.3 Keeleametnik kontrollib töötaja keeleoskustunnistuse, sealhulgas enne 2008. a 1. juulit välja antud tasemetunnistuste (alg-, kesk- ja kõrgtase), enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistuste (A–F-kategooria) ja tasemetunnistuste (A2-, B1-, B2- ja C1-tase) kehtivust HARNO andmekogudes. Kahtluse korral tunnistuse ehtsuses teeb keeleametnik järelepärimise HARNO arhivaarile. Kui töötaja on sooritanud tasemeeksami, palub keeleametnik vajaduse korral väljastada eksamitöö kirjalik osa ja analüüsib seda.
• 2.4 Keeleametnik teavitab töötajat järelevalvemenetluse alustamisest ja kutsub ta Keeleametisse (koos tööandja või tema esindajaga) või läheb (üldjuhul koos teise keeleametnikuga) töökohale. Ka töökohal toimuva kontrolli juures viibib tööandja või tema esindaja. Kutse esitatakse kirjalikult (e-kirja teel) töötajale või tööandjale.

3. Menetluse läbiviimine

• 3.1 Keeleametnik esitleb ennast ja teist keeleametnikku ning esitab ametitõendi, misjärel tutvustab töötajale kohtumise põhjust ja eesmärki ning eesti keele oskuse hindamise toiminguid.
• 3.2 Keeleametnik tutvustab töötajale tema õigusi järelevalvemenetluses: anda selgitusi ja esitada asjasse puutuvaid dokumente, tutvuda menetluse käigus koostatud dokumentidega ning esitada nende kohta oma selgitusi ja vastuväiteid (HMS § 36, 37, 40).
• 3.3 Keeleametnik selgitab töötajale ka tema õigust võtta kirjaliku volituse alusel esindaja (HMS §13), kellele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid.

4. Keeleoskuse vastavuse hindamine

• 4.1 Eesti keele oskuse vastavust nõutavale tasemele hinnatakse suulise vestluse ja kirjaliku töö alusel. Vestluse ja kirjaliku töö teema valikul lähtutakse ameti- või töökohal kehtivast keeleoskustaseme nõudest ja kontrollitava tööga seotud keelekasutusolukordadest. Kui töötaja ülesannete hulka ei kuulu dokumentide koostamine, võib piirduda üksnes suulise keeleoskuse hindamisega. Kui hinnatakse nii suulise kui ka kirjaliku keeleoskuse vastavust, siis on otstarbekas alustada kirjaliku keeleoskuse kontrollimisega.
• 4.2 Suulist keeleoskust hinnatakse vestluse käigus, arvestades vastava taseme nõudeid. Hinnatakse küsimustest arusaamist, vastuste asjakohasust, sõnavara ulatust, grammatilist õigsust, häälduse normikohasust. Iga nimetatud aspekti kirjeldatakse lühidalt kontrollaktis, tuues näiteid ka tehtud vigade kohta. Vajaduse korral koostatakse suulise keeleoskuse hinnang lisalehel. (vt ka Raamdokumendi lk 50–53 näitlike tasemekirjelduste skaalad ning HARNO erinevate keeletasemete ja eksamite kirjeldused, näidisülesanded ja sooritusnäidised).
• 4.3 Kirjutamisoskuse hindamiseks palutakse kontrollitaval kirjutada lühike tekst (olenevalt kehtestatud tasemest 60–200 sõna), mis on otseselt seotud tema tööga. Kirjutamisülesande täitmiseks antakse kontrollitavale ülesandeleht teema ja tööjuhisega, nt tarbekirja (avaldus, teade jms) kirjutamine, mingi konkreetse sündmuse kirjeldus, teksti koostamine joonise või graafiku põhjal. Hindamisel arvestatakse ülesande täitmist (teksti vastavus ülesandele ja info asjakohasus), teksti ülesehitust (loogilisus, sidusus, pikkus) ning keelekasutust (sõnavara ulatus ja kasutustäpsus, grammatika, õigekiri, stiil).

5. Kokkuvõtte tegemine ja kontrollakti vormistamine

• 5.1 Keeleametnik täidab kontrollakti kõik lahtrid, tõmmates kriipsu neisse lahtritesse, mille kohta tal andmed puuduvad.
• 5.2 Keeleametnik tutvustab kontrollakti sisu ja oma hinnangut keeleoskuse vastavuse kohta nõutavale tasemele.
• 5.3 Kui kontrollimisel ilmneb, et keeleoskus ei vasta nõutavale tasemele, selgitab keeleametnik kontrollitavale tema keeleoskuse puudujääke ja annab soovitusi keeleoskuse parandamiseks. 
• 5.4 Kui puudujääke on vaid mõnes osaoskuses, võib keeleametnik teha ettekirjutuse täiendada keeleoskust ning põhjendada otsust,
  tuues näiteid ilmnenud vajakajäämiste kohta selles konkreetses osaoskuses ning andes soovitusi keeleoskuse täiendamiseks.
• 5.5 Kui keeleoskuse kontrolli käigus on keeleametnikul tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrollitava isiku keeleoskus ei vasta õigusaktides talle kehtestatud keeleoskustaseme nõuetele, saadetakse isik keeleametniku ettekirjutusega tasemeeksamile (KeeleS § 28 lg 1). Põhjendatud kahtluse asjaolud kantakse kontrollakti, vajaduse korral lisalehele. Lisaks keeleoskuse hindamisel selgunud asjaoludele võib keeleametnik kahtluse põhjendamisel lähtuda ka Haridus- ja Noorteameti varasematest hinnangutest isiku keeleoskusele, sh nt varasemad ebaõnnestumised tasemeeksamil). (KeeleS § 24 lg 1).
• 5.6 Ettekirjutuse täitmise tähtaja määramisel arvestab keeleametnik aega, mis kulub nõutava taseme keeleoskuse omandamiseks (KeeleS § 28 lg 3).
• 5.7 Keeleametnik selgitab, et kui töötaja ei ole määratud tähtpäevaks ettekirjutust täitnud, siis võib keeleametnik keeleseaduse § 31 lg 1 p 1 kohaselt teha tasemeeksameid korraldava asutuse juhile ettepaneku tunnistada tema eesti keele tasemetunnistus või enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistus kehtetuks.
• 5.8 Pärast kontrollaktiga tutvumist kirjutavad töötaja ja tööandja või tema esindaja sellele alla. Kontrollakti koopia antakse kontrollitavale. Kui töötaja keeldub aktile alla kirjutamast, tehakse akti tunnistaja(te) juuresolekul märkus, mille kohta võetakse tunnistaja allkiri.

6. Ettekirjutuse täitmise kontroll

• 6.1 Keeleametniku ettekirjutuse täitmist kontrollitakse üldjuhul ühe kuu möödumisel ettekirjutuses märgitud tähtpäevast, kuid mitte varem, kui isik on saanud Haridus- ja Noorteametist teate eksami tulemuse kohta.
• 6.2 Kui ettekirjutus on täidetud või töö-/teenistussuhe lõpetatud, lõpetab keeleametnik menetluse.
• 6.3 Kui ettekirjutus on täitmata, siis kuulab keeleametnik ära kontrollitava selgitused: mida kontrollitav on teinud, kus õppinud ning kas või millisel määral tema keeleoskus on paranenud, ning kannab andmed selle kohta akti.
• 6.4 Keeleametnik kuulab ära ka tööandja selgitused ja teeb otsuse, millega:
  • 1) pikendab ettekirjutuse täitmise tähtaega;
  • 2) teeb tööandjale või avaliku teenistuja ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepaneku lõpetada töötajaga tööleping või vabastada avalik teenistuja ametikohalt;
  • 3) teeb sunniraha hoiatuse;
  • 4) rakendab sunniraha (kui eelnevalt on tehtud sunniraha hoiatus). Sunnivahendi rakendamisel arvestab keeleametnik sellega, kas ja mida on isik oma keeleoskuse parandamiseks teinud. Uue ettekirjutuse tegemisel arvestab keeleametnik aega, mis kulub nõutaval tasemel keeleoskuse omandamiseks. Ettekirjutuse puhul peab isikul jääma võimalus registreerida ja osaleda vähemalt ühel tasemeeksamil.