Avalikkusele suunatud veebilehtede kontrollimise juhend keeleametnikule

1. Õiguslik alus

• 1.1 Avalikkusele suunatud veebilehtede (edaspidi veebilehtede) vastavust kehtestatud nõuetele hindavad keeleametnikud peadirektori käskkirjaga kinnitatud aasta tööplaani alusel.
• Veebilehtede vastavust nõuetele kontrollitakse järelevalve käigus.
• 1.2 Keeleametnik kontrollib veebilehti, lähtudes keeleseadusest, mille kohaselt peab Eestis registreeritud asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja avalikkusele suunatud võõrkeelne veebileht sisaldama vähemalt kokkuvõtvat eestikeelset teavet tema tegevusvaldkonna või pakutavate kaupade või teenuste kohta. Kui veebilehel ei ole e-poodi või e-teenuseid, siis piisab üldinfost ettevõtte ja tegevusvaldkonna kohta.
• 1.3 Veebilehtede kontrollimisel lähtub keeleametnik järgmistest õigusaktidest:
  • 1) keeleseadus (KeeleS);
  • 2) tarbijakaitseseadus (TKS);
  • 3) täiskasvanute koolituse seadus (TäKS);
• 4) VV määrus 09.06.2011 nr 71 „Eesti kirjakeele normi rakendamise kord“.

2. Järelevalve eesmärk

Järelevalve eesmärk on kontrollida veebilehtede vastavust seadusele, edendada eestikeelset veebikeskkonda ning teha ettepanekuid ettevõtetele veebilehtede eesti keele kvaliteedi parandamiseks.

3. Menetluse ettevalmistamine ja alustamine

• 3.1 Keeleametnik selgitab välja asjaolud ning vajaduse korral kogub selleks teavet (HMS § 6). Keeleametnik tutvub kaebuse asjaoludega (olukorrad, milles on ilmnenud keelenõude rikkumine veebilehel). Veebilehtede vastavust nõuetele kontrollitakse tööandja ettepanekul, avaliku teabe ja keeleoskuse kontrollimise käigus ning laekunud kaebuste alusel.
• 3.2 Lisaks KeeleS nõuetele kontrollib keeleametnik täienduskoolitusasutuse puhul veebilehe vastavust täiskasvanute koolituse seaduses (TäKS) sätestatud nõuetele.
• 3.3 Kontrolli alla kuulub veebipoe tarbija jaoks oluline tooteteave, toitlustusasutuste menüüd, teenuste hinnakirjad jt teenused-kaubad, sh toodete tellimis- ja tagastustingimused. E-poodide võõrkeelne tooteinfo, võõrkeelsed menüüd ja muud e-teenused, mis on tarbijale esitatud võõrkeeles, peavad olema esitatud ka eesti keeles.
• 3.4 Keeleametnik kontrollib veebilehtede vastavust kirjakeele normile. Kontrolli eesmärk on märgata õigekirjavigadega teksti/teavet. Esitatud teave peab vastama keeleseaduse nõuetele ja eesti kirjakeele normile, mille alus on õigekeelsussõnaraamatu viimane väljaanne. Keeleamet teeb ettekirjutustes ettepaneku parandada kirjavead ja vigased sõnavormid tuleb asendada normikohaste sõnavormidega.

4. Menetluse läbiviimine

• 4.1 Keeleametnik koostab veebilehtede kontrolli käigus tuvastatud rikkumiste ja puuduste korral ettevõttele ettekirjutuse. Teabe sunnivahendi rakendamise võimaluse kohta edastab keeleametnik ettevõttele juba esimeses kirjas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 319 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtjale, eraõiguslikule juriidilisele isikule ja välismaa äriühingu filiaalile loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks ka juhul, kui see on kätte toimetatud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud menetlusdokumentide vastuvõtmiseks volitatud isikule.
• 4.2 Keeleametnik juhib ettekirjutuses tähelepanu vigadele ja/või puudustele, tuues aluseks kohalduvad seadused. Keeleametnik võib teha ettekirjutuses ettepanekuid ja anda ettevõttele soovitusi. Keeleametnik ei tohi soovitada Keeleametit ega Eesti Keele Instituuti tõlketeenuse pakkujana, vaid võib soovitada ettevõttel pöörduda tõlke- või keeletoimetusteenuseid osutava ettevõtte poole.
• 4.3 Keeleametnik lisab ettekirjutuse lõppu tähtpäeva, mis ajaks oodatakse ettevõttelt vastust. Ettekirjutuse tähtaeg on kuni kaks kuud.
• 4.4 Juhul kui ettevõte pöördub Keeleameti poole põhjendatud selgitusega (vt 5.3), miks ei ole võimalik ettekirjutust täita, siis palub Keeleamet ettevõttel lisada veebilehele eestikeelse viite selle kohta, kuidas saab tarbija toodete või teenuste kohta ettevõttelt lisainfot.

5. Ettekirjutuse täitmise kontroll

• 5.1 Keeleametniku ettekirjutuse täitmist kontrollitakse kuni ühe kuu möödumisel ettekirjutuses märgitud tähtpäevast.
• 5.2 Kui ettekirjutus on täidetud, siis keeleametnik lõpetab menetluse.
• 5.3 Kui ettekirjutus on täitmata, siis võtab keeleametnik ühendust ettekirjutuse saanud ettevõttega ning palub selgitust.
• Kui selgitus on keeleametniku jaoks põhjendatud, võib keeleametnik olenevalt toodud selgitusest pikendada ettekirjutuse tähtpäeva ühe kuni kahe kuu võrra.
• Põhjendatud selgituse alla võivad kuuluda:
  • 1) tervislikust seisundist tulenevad takistused;
  • 2) COVID-19 põhjustatud piirangud ja takistused;
  • 3) ajaline piirang;
  • 4) juhatuses toimunud muutus;
  • 5) muu põhjus.
• 5.4 Ettekirjutuse tähtpäeva pikendamisel ning sunnivahendi rakendamisel arvestab keeleametnik sellega, mida on ettevõte teinud veebilehel olevate vigade parandamiseks või puuduste kõrvaldamiseks.
• 5.5 Kui ettevõte ei ole reageerinud keeleametniku kirjadele ettenähtud aja piires ega ole täitnud ettekirjutust, teeb keeleametnik ettevõttele kirjaliku hoiatuse, milles peab sisalduma:
  • 1) adressaadi ees- ja perekonnanimi ning aadress või juriidilise isiku nimi ja postiaadress;
  • 2) viide ettekirjutusele, mille täitmist taotletakse;
  • 3) tähtpäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita (kui ettekirjutus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda, ei ole tähtpäeva vaja märkida);
  • 4) sunnivahend, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral;
  • 5) hoiatuse teinud haldusorgani nimetus;
  • 6) hoiatuse teinud haldusorgani volitatud ametiisiku allkiri;
  • 7) hoiatuse koostamise kuupäev.
• 5.6 Järelkontrolli teostades võib keeleametnik juhtida tähelepanu veebilehele jäänud vähem olulistele vigadele e-posti teel ja sellega vaikimisi menetluse lõpetada.