Eesti keele täienduskoolitusasutuse tegevuse vastavuse hindamise tingimused ja kord

1. Õiguslik alus

• 1.1. Keeleseaduse § 30 lg 2 kohaselt on Keeleameti pädevuses kontrollida tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitust läbiviiva täienduskoolitusasutuse pidaja tegevuse vastavust keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
• 1.2. Keeleseaduse § 31 lg 1 p 5 kohaselt tutvub Keeleamet tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse korraldusega.
• 1.3. Täienduskoolituse korralduse vastavuse hindamisel lähtub keeleametnik järgmistest õigusaktidest:
  • 1) keeleseadus;
  • 2) täiskasvanute koolituse seadus;
  • 3) majandustegevuse seadustiku üldosa seadus;
  • 4) haridus- ja teadusministri 19.06.2015 määrus nr 27 „Täienduskoolituse standard“.
• 1.4. Järelevalveosakonna juhataja kinnitab keelekoolitajate kontrolli kava, milles märgitakse ära kontrollitavad koolitajad, kontrolli aeg ja eesmärk ning kontrolli läbi viivad ametnikud.

2. Järelevalve eesmärk

Järelevalve eesmärk on hinnata eesti keele täienduskoolitusasutuste tegevuse vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ning teha ettepanekuid keeleõppe kvaliteedi parandamiseks ja tulemuslikkuse tõstmiseks.

3. Menetluse ettevalmistamine

• 3.1. Keeleametnik teavitab täienduskoolitusasutuse pidajat järelevalvemenetluse alustamisest ja lepib temaga kokku õppetunni vaatluseks konkreetse kuupäeva ja kellaaja.
• 3.2. Keeleametnik tutvub täienduskoolitusasutuse pidaja veebilehega ja teeb kindlaks, kas sellel on avaldatud kõik täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lg 2 nõutud andmed: täienduskoolituse õppekorralduse alused, täienduskoolituse õppekavad, koolitajate nimed ja andmed nende kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemise kohta, andmed tegevusloa kohta asjaomasel keeleoskustasemel täienduskoolituse läbiviimiseks ning täienduskoolituse kvaliteedi tagamise alused.
• 3.3. Keeleametnik tutvub täienduskoolituse õppekavadega ja hindab nende vastavust „Täienduskoolituse standardi“ nõuetele (õpiväljundid; õpingute alustamise tingimused, juhul kui need on õpiväljundite saavutamise eeltingimuseks; õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal; õppe sisu; õppekeskkonna kirjeldus).
• 3.4. Enne koolitusasutuse külastamist saadab keeleametnik koolitusasutuse juhile küsimustiku õppekorralduse, sh õppematerjalide olemasolu, koolitajate värbamise jms kohta.
• 3.5. Koolitusasutuse tundi vaatleb tavaliselt kaks keeleametnikku. Enne tunni algust vestlevad keeleametnikud koolitajaga ja/või juhiga. Keeleametnikud tutvuvad koolitusruumi(de), õppematerjali(de) ja õpperühmade komplekteerimise põhimõtetega ning kontrollivad tunnistuse ja tõendi näidist. Koolitaja kommenteerib õppijate taset, koduste ülesannete täitmist jms. Kui õppeklassi hakkavad saabuma õppijad, jaotab üks keeleametnik õppijatele küsimustiku. Küsimustikus soovitakse saada õppija tagasisidet kursuse kohta. Küsimustik on anonüümne. Kui minnakse näiteks A2-taseme tundi, võtavad keeleametnikud kaasa koolitusfirma kinnitatud A2-taseme õppekava ning hindavad tunni sisu vastavust õppekavas esitatule.
• 3.6. Keelametnikud ei sekku tunni käiku, vaid teevad endale märkmeid, mida hiljem analüüsivad. Tunni lõpus tänavad keeleametnikud kõiki asjaosalisi ning lahkuvad.
• 3.7. Vajaduse korral külastatakse mitut koolitusasutuse tundi.

4. Keeleametnik jälgib tunni külastamisel:

• koolitusfirma õppetegevuse vastavust eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistusele suunatud täienduskoolituse õppekavale;
• täiskasvanute koolitaja kvalifikatsiooni vastavust täiskasvanute koolituse seaduse § 11 lg 1 ja lg 2 nõuetele, sh koolitaja ettevalmistus tunniks (tunni ülesehitus), õppijate vigade parandamine ja õppijatele tagasiside andmine;
• eesti keele õpetamise metoodika vastavust tänapäeva nõuetele: õpimeetodite vastavus koolituse eesmärkidele, koolitaja poolt kasutatavate metoodiliste võtete mitmekesisus, nende jõukohasus õppijate tasemele;
• koolitaja ja eesti keele õppijate teadlikkust kursuse sisu, ülesehituse, eesmärkide ning auditoorse ja iseseisva töö mahu kohta;
• eesti keele õppijate motivatsiooni ja nende toetamist, sh kas õppijate keeletase on ühtlane;
• õppijate kohalkäimise protsenti ja selle kohta arvestuse pidamist;
• õppekeskkonna vastavust täiskasvanute koolituse seaduse § 10 nõuetele, lisaks klassiruumide sobivust, sh võimalust traditsioonilise frontaalse töö kõrval kasutada ka aktiivõppe meetodeid;
• eesti keele õpperühmade komplekteerimise vastavust õppekavas esitatud õpingute alustamise tingimustele;
• eesti keele õppe sisu vastavust õppijate vajadustele; 
• õpiväljundite saavutamiseks oluliste eesti keele õppijate reproduktiivsete (kuulamine ja lugemine) ja produktiivsete (rääkimine ja kirjutamine) osaoskuste arendamist, seotud kõne kujundamist ja suulise eneseväljendusoskuse toetamist;
• traditsiooniliste õppemeetodite (frontaalne töö) ja tänapäeva aktiivõppe meetodite  (rühmatöö, projektiõpe, avastusõpe, probleemõpe jne) kasutamist;
• tänapäeva rakenduslingvistika saavutuste (nt Eesti Keele Instituudi e-sõnaraamatud ja tänapäevaseid IT-lahendused) kasutamist eesti keele õpetamisel;
• asjakohase õppekirjanduse (eesti keele õpikute, töövihikute jne), samuti tänapäeva nõutele vastavate õppevahendite (arvutid, klassitahvel, e-tahvel, projektor, ekraan, vastav tarkvara, diktofon) olemasolu ja nende kasutamise osakaalu;
• eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistusele suunatud koolitustegevuses osalemise kohta väljastatavate dokumentide (tõendi ja tunnistuse) vastavust täienduskoolituse standardi § 8 nõuetele.

5. Akti koostamine, ettepanekud ja tagasiside, järelkontroll

• 5.1. Pärast tunni külastamist koostavad keeleametnikud viie tööpäeva jooksul eelakti. Eelakti kantakse kõik koolitusasutuse andmed, õppijate üldine tagasiside, koolitaja taustainfo ja tunnis tuvastatud asjaolud.
• 5.2. Keeleametnikud esitavad eelaktis oma tähelepanekud, soovitused ja ettepanekud koolitusasutuse juhile arvamuse avaldamiseks ühe nädala jooksul arvates tunni külastamisest.
• 5.3. Koolitusasutuse juht esitab oma kommentaarid eelakti kohta ühe nädala jooksul eelakti saamisest, mille järel koostab keeleametnik lõpliku kontrollakti. Kontrollakt sisaldab koolitusasutuse andmeid, tunnivaatlusel tuvastatud asjaolusid, märkmeid õppijate tagasiside kohta, andmeid koolitaja kohta ning Keeleameti ettepanekuid. Lõpliku kontrollakti koostamisel võtab amet alati arvesse ka koolitajalt saadud tagasisidet.
• 5.4. Keeleamet määrab tähtaja oma ettepanekute ja/või märkuste täitmiseks. Tähtaja määramisel võetakse arvesse aega, mis eeldatavalt kulub puuduste kõrvaldamiseks.
• 5.5. Tähtaja möödudes esitab koolitusasutuse juht oma selgitused, mida ta on oma koolitusasutuse õppetöös muutnud ja parandanud.
• 5.6. Esmakontrollile järgneb järelkontroll, mis viiakse läbi koolitusasutusega kooskõlastatult.

6. Kontrolli erijuhud

Lisaks plaanilisele järelevalvele võivad keeleametnikud koolitusasutuse tundi külastada koolituse rahastaja või korraldaja (nt Eesti Töötukassa, Haridus- ja Teadusministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, tööandja) palvel. Sellisel juhul koostatakse eksperdihinnang ja antakse vastavalt tunnis nähtule soovitusi õppetöö parandamiseks. Tagasiside edastatakse nii koolitusasutuse külastuse algatajale kui ka koolitusasutusele.