1. Õiguslik alus
1.1. Keeleseaduse § 30 lg 2 kohaselt on Keeleameti pädevuses kontrollida tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitust läbi viiva täienduskoolitusasutuse pidaja tegevuse vastavust keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
1.2. Keeleseaduse § 31 lg 1 p 5 kohaselt tutvub Keeleamet tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse korraldusega.
1.3. Täienduskoolituse korralduse vastavuse hindamisel lähtub keeleametnik järgmistest õigusaktidest:
1) keeleseadus;
2) täiskasvanute koolituse seadus;
3) majandustegevuse seadustiku üldosa seadus;
4) haldusmenetluse seadus;
5) haridus- ja teadusministri 19.06.2015 määrus nr 27 „Täienduskoolituse standard“.
1.4. Keelepoliitika elluviimise ja arendamise osakonna juhataja kinnitab kontrolli kava, milles määratakse kontrolli aeg ja eesmärk ning kontrolli tegevad ametnikud.
2. Järelevalve eesmärk
Järelevalve eesmärk on hinnata eesti keele täienduskoolitusasutuse tegevuse vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ning teha ettepanekuid keeleõppe kvaliteedi parandamiseks ja tulemuslikkuse tõstmiseks.
3. Menetluse ettevalmistamine
3.1. Keeleametnik teavitab täienduskoolitusasutuse pidajat järelevalvemenetluse alustamisest ja lepib temaga kokku õppetunni vaatluseks konkreetse kuupäeva ja kellaaja.
3.2. Keeleametnik tutvub täienduskoolitusasutuse pidaja veebilehega ja teeb kindlaks, kas sellel on avaldatud kõik täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lg 2 nõutud andmed: täienduskoolituse õppekorralduse alused, täienduskoolituse õppekavad, koolitajate nimed ja andmed nende kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemise kohta, andmed tegevusloa kohta asjaomasel keeleoskustasemel täienduskoolituse läbiviimiseks ning täienduskoolituse kvaliteedi tagamise alused.
3.3. Keeleametnik tutvub täienduskoolituse õppekavadega ja hindab nende vastavust täienduskoolituse standardi nõuetele (õpiväljundid; õpingute alustamise tingimused, kui need on õpiväljundite saavutamise eeltingimuseks; õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal; õppe sisu; õpikeskkonna kirjeldus;).
3.4. Enne koolitusasutuse külastamist saadab keeleametnik koolitusasutuse juhile küsimustiku õppekorralduse, õppevormide ja õppeviiside, õppematerjali olemasolu, koolitajate värbamise jms kohta.
4. Tunnikülastus
4.1. Koolitusasutuse tundi vaatleb tavaliselt kaks keeleametnikku. Enne tunni algust vestlevad keeleametnikud koolitaja ja/või koolitusasutuse juhiga. Keeleametnikud tutvuvad koolitusruumi(de), õppematerjali(de) ja õpperühmade komplekteerimise põhimõtetega ning kontrollivad tunnistuse ja tõendi näidise vastavust kehtestatud nõuetele. Koolitaja kommenteerib õppijate taset, koduste ülesannete täitmist jms.
4.2. Kui õppeklassi hakkavad saabuma õppijad, jaotab üks keeleametnik igale õppijale küsimustiku, milles soovitakse saada tagasisidet kursuse kohta. Küsimustik on anonüümne ja sellega hinnatakse tunni sisu vastavust õppekavas esitatule.
4.3. Keeleametnikud ei sekku tunni käiku, vaid teevad endale märkmeid, mida hiljem analüüsivad. Tunni lõpus tänavad keeleametnikud kõiki asjaosalisi ning lahkuvad.
4.4. Vajaduse korral külastatakse mitut koolitusasutuse tundi.
4.5. Keeleametnik jälgib tunni külastamisel:
• koolitusfirma õppetegevuse vastavust eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistusele suunatud täienduskoolituse õppekavale;
• täiskasvanute koolitaja kvalifikatsiooni vastavust täiskasvanute koolituse seaduse § 11 lg 1 ja lg 2 nõuetele, koolitaja ettevalmistust tunniks, tunni ülesehitust, õppijatele tagasiside andmist;
• eesti keele õpetamise metoodika vastavust tänapäeva nõuetele (õpimeetodite vastavus koolituse eesmärkidele, tunnis kasutatud metoodikavõtete mitmekesisus, nende vastavus õppijate tasemele);
• koolitaja ja õppijate kursisolekut andmetega kursuse sisu, ülesehituse, eesmärkide ning auditoorse ja iseseisva töö mahu kohta;
• õppijate motivatsiooni ja nende toetamist, sh õppijate keeleoskustaseme ühtsust;
• õppijate osalemist tundides ja selle kohta arvestuse pidamist;
• õppekeskkonna vastavust täiskasvanute koolituse seaduse § 10 nõuetele, sh klassiruumide sobivust;
• eesti keele õpperühmade komplekteerimise vastavust õppekavas esitatud õpingute alustamise tingimustele;
• eesti keele õppe sisu vastavust õppijate vajadustele;
• õpiväljundite saavutamiseks oluliste reproduktiivsete ja produktiivsete osaoskuste arendamist;
• traditsiooniliste õppemeetodite ja tänapäeva aktiivõppe meetodite (rühmatöö, projektiõpe, avastusõpe, probleemõpe jne) osakaalu;
• tänapäeva rakenduslingvistika saavutuste (nt e-sõnaraamatud ja tänapäevased IT-lahendused) kasutamist eesti keele õpetamisel;
• asjakohase õppekirjanduse (eesti keele õpikute, töövihikute jne), samuti tänapäeva nõutele vastavate õppevahendite (arvutid, klassitahvel, e-tahvel, projektor, ekraan, vastav tarkvara, diktofon) olemasolu ja nende kasutamise osakaalu;
• eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistusele suunatud koolitustegevuses osalemise kohta väljastatavate dokumentide (tõendi ja tunnistuse) vastavust täienduskoolituse standardi § 8 nõuetele.
4.6. Kui õppetöö toimub osaliselt või täielikult veebiõppe vormis, siis küsitakse koolitusasutuse pidajalt enne tunni külastamist lisaks punktis 4.5 nimetatule selgitust veebiõppe rakendamise põhjendatuse ja eesmärgipärasuse kohta, sh:
• õppijate teavitamine veebitundide osakaalu kohta ja enne kursuse algust nendelt nõusoleku küsimine veebiõppes osalemiseks;
• veebiõppe tehnilise ja metoodilise ettevalmistuse vastavus täiskasvanute koolituse seaduse § 10 nõuetele;
• veebiõppeks vajaliku tarkvara, sobiva riistvara, stabiilse internetiühenduse, tänapäeva nõuetele vastava õppevara ning tehnilise toe kättesaadavus;
• õpperühma optimaalse suuruse arvestamine (soovitatavalt 6 õppijat);
• veebikaamerate järjekindel kasutamine kogu tunni vältel koolitajate ja keeleõppijate poolt;
• veebitunnis osalemise registreerimise süsteemi rakendamine.
5. Akti koostamine, ettepanekud ja tagasiside, järelkontroll
5.1. Pärast tunni külastamist koostavad keeleametnikud viie tööpäeva jooksul eelakti. Eelakti kantakse kõik koolitusasutuse andmed, õppijate üldine tagasiside, koolitaja taustainfo ja tunnis tuvastatud asjaolud.
5.2. Keeleametnikud esitavad eelaktis oma tähelepanekud, soovitused ja ettepanekud koolitusasutuse juhile arvamuse avaldamiseks ühe nädala jooksul arvates tunni külastamisest.
5.3. Koolitusasutuse juht esitab oma kommentaarid eelakti kohta ühe nädala jooksul eelakti saamisest, mille järel koostab keeleametnik lõpliku kontrollakti. Kontrollakt sisaldab koolitusasutuse andmeid, tunnivaatlusel tuvastatud asjaolusid, märkmeid õppijate tagasiside kohta, andmeid koolitaja kohta ning Keeleameti ettepanekuid. Lõpliku kontrollakti koostamisel võtab amet alati arvesse ka koolitajalt saadud tagasisidet.
5.4. Keeleamet määrab tähtaja ettepanekute ja/või märkuste täitmiseks. Tähtaja määramisel võetakse arvesse aega, mis eeldatavalt kulub puuduste kõrvaldamiseks.
5.5. Tähtaja möödudes esitab koolitusasutuse juht oma selgitused koolitusasutuse õppetöös tehtud muudatuset ja paranduste kohta.
5.6. Esmakontrollile järgneb järelkontroll, mis viiakse läbi koolitusasutusega kooskõlastatult.
6. Kontrolli erijuhud
Lisaks plaanilisele järelevalvele võivad keeleametnikud koolitusasutuse tundi külastada koolituse rahastaja või korraldaja (nt Eesti Töötukassa, Haridus- ja Teadusministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, tööandja) palvel. Sellisel juhul koostatakse eksperdihinnang ja antakse vastavalt tunnis nähtule soovitusi õppetöö parandamiseks. Tagasiside edastatakse nii koolitusasutuse külastuse algatajale kui ka koolitusasutusele.
Viimati uuendatud: 20.01.2026