Ukraina sõjapõgenike värbamisest

Eesti ühiskond on valmis Ukraina sõjapõgenikke toetama, et neil endil oleks võimalik endale elatist teenida. Mitmed asutused ja ettevõtted on pöördunud Keeleameti poole küsimusega, mida teha, kui sõjapõgenik soovitakse võtta tööle eesti keele oskust eeldavale ametikohale. Kõige enam on huvi tuntud teenindajate ning hotelli- ja restoranitöötajate värbamise võimaluste vastu, kuid küsitud on ka meditsiiniõdede ja õpetajate kohta.Töötaja töölevõtmise üle otsustab tööandja, kes saab ka Ukrainast saabunud sõjapõgenikke toetada eestikeelses keskkonnas toime tulemisel ja tavapärase igapäevaelu juurde naasmisel Eestis.

Teenindajatelt nõutakse eesti keele oskust B1-tasemel. Nõue on kehtestatud keeleseaduse alusel selleks, et tarbijatele või klientidele oleks tagatud eestikeelne teave ja teenindamine. Kui ettevõte võtab tööle Ukrainast saabunud sõjapõgeniku, tuleb eestikeelne teave ja teenindamine tagada töökorralduslike meetmetega, sest tarbijal on sõltumata töötaja rahvusest või staatusest õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele.

Töökorralduslikud meetmed tähendavad, et eestikeelse kliendisuhtluse tagamiseks peab kaupluse müügisaalis või muus kohas, kus klientidega vahetult suheldakse, olema alati eesti keelt valdav kolleeg, kes vajadusel Ukrainast saabunud teenindajat aitab ja toetab. Sõltuvalt asutuse töö eripärast võib abiks olla ka telefoni teel pakutav eestikeelne klienditugi.

Meie käest on ka uuritud, kas eesti keelt kõneleva kolleegi asemel võiks kasutada mõnda tõlkerakendust. Kindlasti võiks, kui oleks olemas mõni selline rakendus, mida võiks kasutada reaalses suhtlusolukorras. Praktikast ei ole teada juhtumeid, kus välispäritolu teenindajal oleks abi olnud Google tõlkijast või muust sarnasest rakendusest. Inimest aitab kõige paremini teine inimene.

Kohe töösuhte alguses tuleks sõjapõgenikest töötajatele ette valmistada lühike, paarikümnest kuni sajast sõnast ja väljendist koosnev põhisõnastik, mis sisaldab klienditeeninduses vajalikke viisakusväljendeid ja muid kliendisuhtluses olulisi sõnu; võimalikult palju klienditeavet tuleb teha kättesaadavaks kirjalikult.

Oluline on tähelepanu pöörata teeninduskultuurile. Senine praktika näitab, et Keeleametile laekunud kaebuse peamiseks põhjuseks ei ole keeleoskuse puudumine, vaid kehv teeninduskultuur. Töötajale tuleb selgitada, kuidas viisakalt kliendi poole pöörduda, kuidas kiiresti kedagi appi kutsuda ja kuidas suunata klient talle vajaliku eestikeelse teabe allika juurde.

Kui keeleoskamatu töötaja kohta peaks Keeleametile laekuma kaebus, peab tööandja olema valmis jagama meiega teavet isiku staatuse kohta, kuna Ukraina kriisi olukorras võivad erikohtlemise osaliseks saada vaid sõjapõgenikest töötajad. Keeleamet soovib lahendada sellised kliendikaebused võimalikult paindlikult ning nõustada sõjapõgenikest töötajaid keeleõppevõimaluste leidmisel. Sõjapõgenike puhul piirdub Keeleamet esialgu nõustamisega ega tee kohe ettekirjutust nõutava keeletaseme omandamiseks. Kui sõjapõgenik on ka aasta pärast Eestis, tehakse talle ettekirjutus, mille tegemisel arvestatakse vastavalt keeleseaduse § 28 lõikele 3 aega, mis töötajal kulub nõutava keeletaseme omandamiseks.

Meditsiiniõdedelt nõutakse keeleseaduse alusel eesti keele oskust B2-tasemel. Meditsiinitöötaja tuleb enne tööle asumist kanda tervishoiutöötajate registrisse, seda nõuet tuleks tööotsijaile ka selgitada. Kui meditsiiniasutusse asub tööle ilma eesti keele oskuseta töötaja, tuleb tööandjal tagada, et eestikeelsete patsientide puhul töötab temaga koos hästi eesti keelt oskav kolleeg, kes vajadusel tõlgib ning abistab. Sellist praktikat viljeldakse mitmetes meditsiiniasutustes juba praegu.

Õpetajatelt nõutakse samuti B2-tasemel eesti keele oskust. Ukrainas õpetajahariduse omandanud inimestel on lihtsam tööd leida meie vene õppekeelega koolides, kuid näiteks võõrkeeleõpetajatel (inglise, saksa, prantsuse) on võimalik rakendust leida ka eesti õppekeelega koolis. Taas lasub siin põhivastutus asutuse juhil, kelle ülesanne on sõjapõgenikust õpetajale tutvustada Eesti haridussüsteemi, aidata teda asjaajamises ning juhendada e-õppe keskkondade kasutamisel.

Vene õppekeelega koolide eesti keele kui teise keele õpetajatel on suurepärane potentsiaal aidata sõjapõgenikest kolleegidel eesti keelt omandada. Eesti keele õppe tuge saavad anda kindlasti ka eesti õppekeelega koolide eesti keele õpetajad.

Kõik töökollektiivid, kuhu asub tööle Ukraina sõjapõgenikke, võiksid neid toetada eesti keele õppimisel. Keelekümblus ei ole raketiteadus – sajandeid on keelt õpitud tegelikes suhtlussituatsioonides, mida elu meile iga päev pakub. Motiveeritud inimene omandab elementaarse suhtlusoskuse juba paari kuuga. Nii näitame, et Venemaa agressiooni eest Eesti saabunud inimesed on siin teretulnud.

Me kõik loodame, et kohutavad sündmused Ukrainas lõpevad kiiresti ning inimestel on võimalik peagi koju tagasi pöörduda. Kui aga aja möödudes selgub, et sõjapõgenikust töötajal tuleb jääda Eestisse pikemaks ajaks, näiteks mitmeks aastaks, ootame ka tööandjalt initsiatiivi, et tagada nende töötajate nõutaval tasemel eesti keele oskus.

Kui asutus soovib ise Ukraina sõjapõgenikele keelekursusi korraldada, oleks mõistlik enne konsulteerida Keeleametiga, et leida selleks kõige sobivam koolitaja. Tasuta eesti keele õpet pakub aga ka riik. Keelekoolituste kohta leiab teavet Integratsiooni Sihtasutusest ja Töötukassast, kes abistavad tööandjaid töötajate eesti keele oskuse arendamisel, pakuvad keelekoolitusi ja muid keeleõpet toetavaid teenuseid.

Viimati uuendatud: 06.12.2022