Esmakontrollis kontrolliti 14 ettevõtte veebilehte, vaid üks ei olnud korras – sellele ettevõttele saadeti märgukiri. Varasematest ettekirjutustest pikendati ühel ettevõttel ettekirjutuse täitmise tähtaega, viis ettevõtet olid ettekirjutuse täitnud.
Keeleoskust kontrollitakse pigem dokumentide alusel. Keeleametnikud kontrollisid kaebuste lahendamiseks ja järelkontrollide planeerimiseks Lido Eesti OÜ, Odil Eesti OÜ, Loo korteriühistu ja Narva Spordikooli Energia töötajate keeleoskust tõendavaid dokumente ja tööandja esitatud andmeid. 82 kontrollitavast 41-l puudub keeleoskust tõendav dokument. Keeleametnikud algatavad menetluse veel märtsikuu jooksul.
Kontrolliti ühe Olerex AS töötaja keeleoskust, see vastas kehtestatud nõuetele.
Keeleoskuse kontroll haridusasutustes
Üldjuhul toimub keeleoskuse kontroll tööandja esitatud dokumentide ja HARNO andmebaasi alusel.
Kohtla-Järve erakoolis Intellekt kontrolliti kahe uue töötaja tegelikku eesti keele oskust, mõlemale pedagoogile tehti ettekirjutus sooritada eesti keele eksam. Järelkontrollis vormistati üheksa akti ettekirjutusega sooritada eksam, kõigile üheksale tehti sunniraha hoiatus ja kuue töötaja suhtes rakendati sunniraha.
Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis vormistati neli järelkontrolli akti: kolm ettekirjutusega sooritada eesti keele eksam, üks menetluse lõpetamise kohta seoses töölepingu lõpetamisega. Kahele töötajale tehti sunniraha hoiatus.
Narva Muusikakoolis tehti 21 töötajale ettekirjutus sooritada eesti keele eksam, kuuel töötajal pikendati varasema ettekirjutuse tähtaega. Ettekirjutuse mittetäitmise korral on keeleametnikel õigus rakendada sunniraha.
Tallinna Rukkilille Lasteaias vormistati 11 esmakontrolli akti (neist kaks korras akti, üheksa töötajat peavad sooritama eesti keele eksami). Ühele töötajale tehti sunnirahahoiatus. Varasem ettekirjutus oli kahel töötajal: üks töötaja on ettekirjutuse täitnud, ühel pikendati ettekirjutuse tähtaega – ta peab oma keeleoskust täiendama.
14. märtsil tähistati emakeelepäeva
Emakeelepäeva tähistatakse Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval 14. märtsil alates 1996. aastast, 1999. aastast on see riiklik tähtpäev.
Emakeelepäeva mõtte käis välja Sonda eesti keele õpetaja Menhard Laks (1922-2008), tema idee tõukus Kadrinas elava ajakirjaniku Rein Siku algatatud ideest püstitada Kadrina Keskkooli juurde emakeele ausammas, mis avati 1994. aastal.
Emakeelepäevast on saanud üldrahvalik tähtpäev, nii koolides, raamatukogudes kui ka mujal korraldatakse terve nädala vältel erinevaid eesti keelt väärtustavaid ettevõtmisi. Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk külastas emakeelenädalal mitmeid koole ning raamatukogusid.
Selgusid aasta keeleteod!
2021. aasta keeleteo konkursi peaauhinna pälvisid masintõlketehnoloogia arendamine, Vikipeedia keeletoimetamistalgud ning vabatahtlik keeletoimetaja Kuriuss.
Rahvas hääletas parimaks keeleteoks ALPA eestikeelsed digiõppemängud ja animeeritud rahvaluulevideod.
Laureaadid kuulutati välja 16. märtsil Kadrioru Saksa Gümnaasiumis toimunud aktusel, auhinnad andis üle Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal.
Aktuse ülekannet on võimalik järelvaadata https://bit.ly/KEELETEGU.
Keelefirmade tegevuse järelevalve
Keeleamet kontrollib keeleseaduse § 30 lg 2 alusel tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitust läbiviiva täienduskoolitusasutuse pidaja tegevuse vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Sel nädalal külastati ühe täienduskoolitusasutuse eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavat koolitust, eelakt tunnikülastuse kohta saadetakse firmale järgmisel nädalal. Keeleameti esindajad osalevad töörühmades, et aidata korraldada eesti keele kursuseid Ukraina sõjapõgenikele.