Sa oled siin

Personaliinfo

Raamatupidamine ja personaliarvestus

Keeleameti raamatupidamis- ja personaliarvestust peetakse Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) finantsarvestuse osakonna ja personaliteenuste osakonna Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala talitustes.

Keeleameti palgajuhend

Kinnitatud haridus- ja teadusministri 22. detsembri 2021.a. käskkirjaga nr 395

1. Palgajuhendi reguleerimisala

1.1. Palgajuhend reguleerib Keeleameti (edaspidi asutus) ametnike ja töötajate (edaspidi teenistujate) palga, töötasu (edaspidi palk) ja puhkusetasu maksmise tingimusi ja korda.

2. Palgajuhendi eesmärk

2.1. Palgajuhend peab tagama, et igal teenistujal on selgus:
2.1.1. millistest komponentidest tema palk või töötasu koosneb;
2.1.2. milline on nende komponentide osakaal palgas või töötasus;
2.1.3. kuidas ja mille alusel tema palk või töötasu kujuneb.

 

3. Mõisted

3.1. Teenistuja – teenistuja on asutusega avalik-õigusliku teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja.
3.2. Teenistuskoht – ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.
3.3. Palk – teenistujale makstav töötasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ja muudest õigusaktidest ja käesolevas palgajuhendis sätestatud tasudest ja hüvitistest.
3.4. Põhipalk – ametniku palga fikseeritud osa või töötaja igakuine kokkulepitud töötasu, mida makstakse teenistuskoha ülesannete ning teenistusalastest teadmistest, oskustest ja kogemustest lähtuvalt.
3.5. Muutuvpalk – palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana.
3.6. Tulemuspalk – tööplaanis või muus sarnases dokumendis sätestatud ja/või arengu- ja hindamisvestlusel või muul viisil hindamisperioodiks kokku lepitud teenistusülesannete kvaliteetse ja tähtaegse täitmise eest makstav tasu.
3.7. Muu tulu – tasud, mida võib maksta teiste seaduste alusel seoses teenistusülesannete täitmisega (nt lisatasu puuduva teenistuja asendamise eest).
3.8. Preemia – ühekordne lisatasu erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.

4. Üldpõhimõtted

4.1. Teenistujatele palga määramisel või kokku leppimisel ning maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist.


4.2. Asutus määrab või lepib kokku palga ametnike ja töötajatega sarnastel alustel.
4.3. Palga arvestuskuu on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, millal teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, siis arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest.
4.4. Palka makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva kuu viimasel tööpäeval teenistuja poolt osundatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Pangakonto muutmisest tuleb teavitada kirjalikult personali- ja haldusjuhti.
4.5. Asutus võib ametniku palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse, mille ametnik peab ametiasutusele tagastama. Töötaja puhul on selleks vajalik töötaja kirjalik nõusolek.
4.6. Asutuse palgajuhendi ülevaatamine toimub asutuse juhtkonna poolt reeglina üks kord aastas detsembrikuus ning vajaduse korral muudetakse palgajuhendit alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist.
4.7. Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades muudatusi õigusaktide kehtima hakkamise päevast.
4.8. Teenistujatele palga määramisel või kokku leppimisel arvestatakse eraldatud tööjõukulude eelarvet ja palgad ei tohi kaasa tuua tööjõukuludeks eraldatud vahendite suurendamise vajadust järgneval eelarveaastal.
4.9. Ametniku palga määrab käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Töötaja töötasu lepitakse töötaja ja asutuse juhi vahel kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku palga määramiseks või töötasu kokku leppimiseks teeb vahetu juht.
4.10. Ametisse nimetamisel või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku teenistuja palk katseajal ja võimalik palgatõus pärast katseaega. Katseajal määratakse teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale vastava palgavahemiku keskmisest palgatasemest vähemalt 10% madalam palgamäär.
4.11. Erandjuhtudel tehakse vahetu juhi põhjendatud ettepanekul ja peadirektori kinnitusel individuaalseid põhipalga muutusi ka aasta jooksul.
4.12. Teenistuja soovil väljastab Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) palgaarvestaja teenistujale teatise arvestatud palga, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi talle palga määranud isikult.
4.13. Asutuse juhtkond koostöös personali- ja haldusjuhiga arendab palga ja töötasustamise valdkonda ning kontrollib töötasustamise vastavust seadusele ning palgajuhendile. RTK arvestab palka ning maksab selle õigeaegselt välja. 

5. Põhipalga astmestik

5.1. Asutuse teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse. Igale palgaastmele vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära ning keskmise taseme vastavalt palgajuhendi punktis 9.1 kehtestatud põhipalga astmestikule.
5.2. Palgaastmete moodustamisel võetakse arvesse:
5.2.1. asutuse eelarvelisi võimalusi;
5.2.2. teenistuskohtade hindamise tulemusi;
5.2.3. palga konkurentsivõimet;
5.2.4. võimalust diferentseerida teenistujate palkasid.
5.3. Teenistuskohtade hindamise tulemused kujunevad lähtuvalt teenistuskoha mõjust asutuse strateegia kujundamisele, teenistuskohale esitatavatest nõuetest, töö reguleerimisest, mõtlemisülesande keerukusest, juhtimise ja koostöö ulatusest, vastutusest tööprotsessi eest ja otsuste mõju ulatusest.
5.4. Teenistujate palkade diferentseerimisel lähtutakse töösoorituse pikkusest ning kompetentside tasemest vastavalt palgajuhendi punktis 6 kehtestatud korrale.
5.5. Palgaastmestikus vastavale teenistuskohale ettenähtud palgavahemiku maksimummäärast kõrgemat või miinimummäärast madalamat põhipalka on lubatud maksta vaid erandjuhtudel, mille põhjendatust hindab asutuse juht.
5.6. Palgaastmetele vastavate põhipalga vahemike muutmise vajadust analüüsib asutuse juhtkond üks kord aastas detsembrikuus koos palgajuhendi ülevaatamisega.
5.7. Palgaastmestiku muutus ei tähenda automaatselt individuaalsete palkade muutmist.

6. Põhipalga maksmise tingimused ja kord

6.1. Teenistuja individuaalse põhipalga määramisel lähtutakse palgaastmestikus tema teenistuskohale vastavast kuu põhipalga vahemikust.
6.2. Individuaalse põhipalga määrab või lepib kokku palgaastmestiku järgi asutuse juht vahetu juhi ettepanekul vastavalt ülesannete ja tööde erinevusele, töökoormusele, teenistuja kompetentsusele, kogemusele, haridusele ja kvalifikatsioonile.
6.3. Teenistujate põhipalgad vaadatakse üle kord aastas jaanuarikuus. Teenistujate palkade ülevaatamise eelduseks on lõppenud aasta arengu- ja hindamisvestluste kinnitatud tulemused. Juhul, kui asutusel puuduvad eelarvelised võimalused teenistujate põhipalkade muutmiseks, lükatakse põhipalkade ülevaatamine aasta võrra edasi.
6.4. Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade muutmist. Individuaalseid põhipalga muutmise otsuseid tehakse lähtuvalt:
6.4.1.teenistuja teenistusalasest edukusest;
6.4.2.olulistest muutustest teenistuja kvalifikatsioonis või teenistusülesannete iseloomus;
6.4.3.teenistuja palgapositsioonist palgaastmes.
6.4.4.teenistuskoha strateegilisest mõjust.
6.5. Individuaalse põhipalga muutuste motiveeritud ettepanekud teeb teenistuja vahetu juht ning ettepanekud vaadatakse üle asutuse juhtkonnas.
6.6. Põhipalga määramise ettepaneku tegija peab põhipalga määra teenistujale põhjendama.
6.7. Erandjuhtudel tehakse vahetu juhi põhjendatud ettepanekul ja juhtkonna nõusolekul individuaalseid põhipalga muutusi ka aasta jooksul. 

7. Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord

7.1. Muutuvpalga maksmise piirangud
7.1.1.Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul.
7.1.2.Kalendriaastas teenistujale välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem kui 20% teenistujale sama kalendriaasta määratud põhipalga kogusummast.
7.2. Preemia maksmise tingimused ja kord
7.2.1.Preemiat võib maksta teenistuja tunnustamiseks erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.
7.2.2.Asutuse juhil on õigus määrata käskkirjaga teenistujale täiendav preemia.
7.2.3.Preemia suuruse otsustab asutuse juht igal korral eraldi.
7.3. Täiendavate teenistusülesannete eest lisatasu maksmise tingimused ja kord
7.3.1.Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Kui ülesannete kestus on pikem kui kuus kuud, muudetakse teenistuja ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk.
7.3.2.Ettepaneku lisatasu maksmiseks täiendavate teenistusülesannete eest teeb asutuse juhile teenistuja vahetu juht. Ettepanekus peavad olema täpselt fikseeritud teenistusülesanded ja ajavahemik, millise jooksul ülesannet täidetakse. Lisatasu määramise, suuruse ja ajavahemiku pikkuse otsustab asutuse juht.
7.3.3.Hädavajaduse korral, kui täiendavad ülesanded tuleb anda etteplaneerimatult ja kiireloomuliselt, vormistatakse vajalikud dokumendid tagantjärele.
7.4. Tulemuspalka võib teenistujale maksta strateegiliste eesmärkide saavutamise ning arengu- ja hindamisvestluse käigus kokkulepitud eesmärkide kvaliteetse ja õigeaegse täitmise eest arenguja hindamisvestluse tulemuste alusel.
7.5. Põhjendatud ettepaneku teenistuja tulemuspalga suuruse kohta teeb teenistuja vahetu juht. Otsuse teenistuja tulemuspalga suuruse kohta teeb peadirektor. 

8. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine

8.1. Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel.
8.2. Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval.

 

Põhipalga astmestik

 

Keeleameti põhipalga astmestik

Palgaaste

Teenistuskohad

Põhipalga vahemik

 

 

Miinimummäär

Keskväärtus

Maksimummäär

1

Keskastme spetsialist

Täidavad keerukamaid, vähem reguleeritud ülesandeid, nõustavad oma spetsiifilises töövaldkonnas, osalevad valdkonna arendamises ning lahendavad/nõustavad iseseisvalt, omavad erialast kogemust.

1000

1400

1800

2

Tippspetsialist

Arendavad valdkonda, algatavad protsesse, kujundavad rolle, omavad olulist mõju asutuse strateegiate kujundamisele, nõustavad ja lahendavad iseseisvalt keerukaid ülesandeid, omavad väärtuslikku erialast kogemust.

1300

1600

2100

3

Keskastme juht

Töös juhinduvad erinevatest õigusaktidest ja juhistest. Koordineerivad keskastme spetsialistide tööd. Nõustavad töös kerkivate probleemide lahendamisel.

 

1300

1800

2400

 

 

4

Tippjuht

juhib ameti tööd ja korraldab ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist.

2600 3300 4000