Sa oled siin

Korduma kippuvad küsimused

EESTI KEELE OSKUSE NÕUDED

Mis tasemel ma pean eesti keelt oskama?

Eesti keele oskuse nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määrusega nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“. Määruse teksti leiab Riigi Teatajast. Selle määruse alusel kehtestab tööandja töötaja keeleoskusnõude sõltuvalt töö iseloomust ja keelekasutusolukordadest. Tööks vajalikku keeleoskust mõõdetakse ja riiklikke eksameid korraldatakse Eestis neljal tasemel: eesti keele A2-tase, B1-tase, B2-tase ja C1-tase.

Kust leida venekeelset infot eesti keele õppimisvõimaluste kohta?

Täiskasvanute eesti keele õppega tegeleb Integratsiooni Sihtasutus, kelle veebilehelt https://www.integratsioon.ee/ru leiate infot eesti keele õppe võimaluste, õppematerjalide, tasemeeksamile registreerimise ning keeleõppekulude hüvitamise korra kohta.

Kes korraldab eesti keele tasemeeksameid?

Tasemeeksameid korraldab alates 1. augustist 2020 Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas tööd alustanud Haridus- ja Noorteamet. Eksamid toimuvad neli korda aastas. Eksamid on tasuta. Eksamile registreerumise ja eksamite läbiviimise korra kohta saab teavet veebilehelt https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/.

Kes on vabastatud eesti keele tasemeeksamist?

Eesti keele tasemeeksamit ei pea tegema isik, kes on lõpetanud põhikooli, keskkooli või kõrgkooli, kus vähemalt 60% õppetööst toimus eesti keeles.

Eesti keele tasemeeksamit ei pea tegema ka isik, kes on sooritanud eestikeelse kutseeksami ja töötab kutsetunnistusel märgitud kutsealal.

Kas minu vana kategooriatunnistus kehtib?

Keeleseaduse § 39 lg 2 kohaselt arvestatakse enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistust keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina juhul, kui teie eesti keele oskus on tööandja hinnangul piisav teie töö- või ametikohal töötamiseks. Kategooriatunnistusele märgitud kategooriaid A–F ei ole praegu korraldatavate tasemeeksamitega (A2-, B1-, B2- ja C1-tase) vastavusse viidud, tööandja teeb otsuse igal konkreetsel juhul lähtudes töö- või ametikoha iseloomust ja kandideerija keeleoskusest. Kahtluse korral võib tööandja pöörduda Keeleameti poole hinnangu saamiseks kandideerija keeleoskuse piisavuse kohta.

Mis tasemele vastavad varem välja antud tasemetunnistused (alg-, kesk- ja kõrgtase)?

Keeleseaduse § 39 lg 1 kohaselt vastab enne 2008. a 1. juulit välja antud eesti keele algtaseme tunnistus B1-taseme tunnistusele, kesktaseme tunnistus vastab B2-taseme tunnistusele ja kõrgtaseme tunnistus vastab C1-taseme tunnistusele

Millise taseme keeleoskust tõendab eesti keeles tehtud kutseeksam?

Eesti keeles tehtud kutseeksamit ei ole võimalik tasemeeksamite skaalale paigutada, sest eri kutsealadel nõutakse erinevat keeleoskust. Lähtutakse eeldusest, et kui inimene on teinud kutseeksami eesti keeles ja kui ta töötab kutsetunnistusel märgitud kutsealal, siis on tema keeleoskus piisav tööülesannete täitmiseks. Kui riikliku või haldusjärelevalve käigus tekib kahtlus, et töötaja ei valda eesti keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel, siis võib keeleametnik teha ettekirjutuse sooritada tasemeeksam.

Olen sooritanud kodakondsuse taotleja eesti keele eksami. Millisele tasemele see vastab?

Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami tõendit ei ole võimalik arvestada tööalast keeleoskust tõendava dokumendina, sest neil eksamitel puudus seos tööalase eesti keele oskuse kontrollimise ja hindamisega.

Mida teha, kui ma olen oma keeleoskustunnistuse ära kaotanud?

Kui eesti keele tasemeeksami tunnistus on kaotatud või rikutud, ei pea sellepärast eksamit uuesti tegema: võimalik on taotleda duplikaati, millel on algdokumendiga võrdne õigusjõud. Duplikaadi saamiseks tuleb esitada taotlus tasemeeksameid korraldavale asutusele. Varem eksameid korraldanud SA INNOVE ülesanded on üle võtnud Haridus- ja Noorteamet, teavet saab telefonilt 735 0500. Duplikaat väljastatakse 30 päeva jooksul.

Enne 1999. aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistuse duplikaadina väljastatakse arhiiviteatis.

EESTI KEELE ÕPE

Kuidas valida endale sobivat keelekursust?

Kui keeleõppe eesmärk on eesti keele tasemeeksami sooritamine, siis soovitame keelekursust valides eelistada koolitajat, kellele on välja antud koolitusluba ja kus keeleõpet korraldatakse kinnitatud õppekava järgi. Tutvuge keelefirma veebilehel avaldatud õppekavaga ja veenduge, et see on teile jõukohane ja vastab teie ootustele. Arvestage, et keeleoskuse parandamiseks ühe taseme võrra kulub vähemalt aasta kuni poolteist, seepärast ärge valige lühiajalist ja odavat kursust, vaid eelistage sellist kursust, mille läbimine kindlustab teile eksami eduka sooritamise. See annab teile ka võimaluse taotleda keeleõppekulude hüvitamist.

Ma olen käinud palju kordi keelekursustel, aga minu keeleoskus ei ole paremaks läinud. Miks?

Selline küsimus on tekkinud väga paljudel keeleõppijail. Soovitame teil põhjalikult analüüsida oma keeleõppekogemust. Kursustel käimisest on vähe kasu, kui te teete seda üksnes tööandja või keeleinspektori rahustamiseks. Võtke oma keeleoskuse parandamise suhtes aktiivne hoiak ja seadke endale kindel eesmärk. Keeletundides olge aktiivne ja tehke ära kõik iseseisvaks tööks antud ülesanded. Õppige eesti keelt ka väljaspool keeletunde, lugege silte ja teateid ning püüdke neist aru saada. Harjutage õpitut poes, turul, tänaval. Ärge kartke vigu teha, ent ärge solvuge ega pange pahaks, kui eestlasest kaasvestleja teid parandab.

EESTI KEELE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVADE VASTAVUSE HINDAMINE

Kas kõik eesti keele õppega tegelevad koolitusasutused peavad tegevusluba taotlema?

Tegevusluba peavad taotlema need koolitusasutused, kelle korraldatava täienduskoolituse eesmärk on eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamine. Muudel juhtudel ei ole tegevusluba vaja. Siiski tuleb silmas pidada, et tegevusloa puudumise korral ei teki eesti keele täienduskoolituse läbinud inimesel õigust tasemeeksami eduka sooritamise korral saada keeleõppe eest tasutud õppemaksu hüvitist (KeeleS § 28 lg 3).

Kas koolitusasutus võib tegevusluba taotleda koolituse läbiviimiseks ka näiteks ainult ühel keeleoskustasemel?

Kui koolitusasutus korraldab keelekursusi ainult ühel keeleoskustasemel, siis võib ta taotleda ka tegevusluba ainult selle taseme jaoks.

KIRJAKEELE NORM

Kas ajalehekeel või reklaamikeel peab vastama kirjakeele normile?

Keeleseaduses tehakse vahet kirjakeele normi ja keelekasutuse hea tava vahel. Ametlik keelekasutus (riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse ja muu avaliku halduse ülesandeid täitva asutuse dokumentide, veebilehe, siltide ja teadete keel) peab vastama kirjakeele normile.

Ajakirjanduse ja reklaami keel mahub keeleseaduse mõttes avaliku keelekasutuse alla ning selle suhtes kehtib hea tava järgimise nõue, mis tähendab, et üldjoontes põhineb see kirjakeele normil, kuid on paindlikum ning võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid nii sõnakasutuses kui ka stiili ja registri valikul (murdekeele või selle tunnuste kasutamine, sõnamängud, tähendusnihked jms).

Kuidas leida teavet sõnade õigekirja kohta?

Kõige usaldusväärsem allikas on õigekeelsussõnaraamat (ÕS), mille uusim väljaanne on vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.06.2011 määrusele nr 71 „Eesti kirjakeele normi rakendamise kord“ kirjakeele normi alus. Sõnaraamat on tasuta kasutatav aadressil http://www.eki.ee/dict/qs/, nagu ka paljud teised Eesti Keele Instituudis koostatud sõnaraamatud (Eesti keele seletav sõnaraamat, Võõrsõnade leksikon, murdesõnaraamatud, oskuskeele sõnaraamatud, aga ka palju kakskeelseid sõnaraamatuid: Inglise-eesti sõnastik, Vene-eesti sõnaraamat, Eesti-vene sõnaraamat.

Tüüpvigade ja keelekasutusega seonduvate probleemide kohta leiab kasulikku teavet ka kirjastuse TEA „Eesti keele raskete sõnade sõnaraamatust“, milles märksõnadele (neid on 1700) lisatud kommentaarid juhivad tähelepanu tähendus- ja vormisarnasustele ning -erinevustele ja hoiatavad võimalike veaohtlike kohtade eest. Kui sõnaraamatutest abi ei leia, helistage Eesti Keele Instituudi keelenõuande telefonil 631 3731.

AVALIK TEAVE JA REKLAAM

Miks on avalikes kohtades nii palju võõrkeelseid silte?

Avaliku ruumi keelelist välisilmet mõjutavad kõige rohkem ärinimed. Meie ettevõtjad eelistavad eestikeelsele nimele võõrapärast ning äriseadustikus ei ole sätestatud nimede keelsuse suhtes mingeid piiranguid, niisamuti ei nõua eestikeelsete ärinimede kasutamist keeleseadus.

Lisaks selle tegutseb siin hulgaliselt rahvusvahelisi ettevõtjaid, kellel on õigus kasutada oma ärinime lähteriigis kinnitatud kujul. Eestikeelset tõlget nõuda ei saa ka võõrkeelsete kaubamärkide ja reklaami puhul, mis ei sisalda tarbijateavet tarbijakaitseseaduse tähenduses (st teavet ettevõtja tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta), mis on osa ettevõtte mainekontseptsioonist ja üldsusele edastatavatest emotsionaalsetest signaalidest. Näiteks Nike kaubamärgi just do it või McDonald’s I’m Lovin’ It tõlkimine eesti keelde ei annaks tarbijale mingit teavet. Need on sisutühjad, kuid emotsionaalsed hüüdlaused, mille eesmärk on tähelepanu köita ja inimeste tarbimisharjumusi mõjutada.

Tavapärase avaliku teabe (sildid, viidad, reklaam) puhul sätestab keeleseadus, et teabe eestikeelsele tekstile võib lisada tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst on esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst. Selle sätte kohaselt on seaduse nõue täidetud, kui eestikeelsele tekstile lisatakse samas mahus võõrkeelne tekst, mida mitmedki Keeleameti poole pöörduvad inimesed on nimetanud „hiilivaks kakskeelsuseks“, kuna pool reklaami mahust võib olla võõrkeelne. Eestlase õigus saada eestikeelset teavet on sellisel puhul tagatud, kuid võib jääda mulje, et lisaks eesti keelele on ka mõnel teisel keelel eesti keelega võrdne staatus, mis ei vasta tõele – Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel (põhiseaduse § 6).

Millistele võõrkeelsetele tekstidele peab olema lisatud tõlge eesti keelde?

Kui võõrkeelse ärinime koosseisus on ettevõtja tegevuskohale, pakutavale teenusele või kaubale viitav sõna (shop, boutiquecafe, lounge jms), siis keeleseaduse § 16 lg 3 kohaselt peab see olema esitatud ka eestikeelsena. Sama kehtib ka kaubamärgi kohta: kui võõrkeelse kaubamärgi sõnaline osa sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, siis tuleb see esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet ja kohaldamata eestikeelse teksti suuruse ja paigutuse kohta sätestatud nõudeid.

Üldjuhul peab avaliku teabe, reklaami ja muude avalikkusele suunatud tekstide puhul olema eestikeelne tekst esikohal ning see ei tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.

Kaubamärkides ja ärinimedes sisalduva teabe eesti keeles esitamisel seda nõuet täitma ei pea, eestikeelse teabe võib „esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures“ (KeeleS § 16 lg 3). Seega ei ole seaduses sätestatud, kus täpselt ja kui suur peab olema võõrkeelsele kaubamärgile lisatud eestikeelne tekst, kuid oleme seisukohal, et see peaks olema paigutatud klientidele nähtavasse kohta ning see peaks olema raskusteta märgatav ja loetav. Kahjuks on ettevõtjaid, kes seda soovitust ei järgi. Nii ei olegi eestikeelne teave esmapilgul leitav, kuigi seaduse nõue on täidetud.

Milline on Eesti inimeste suhtumine võõrkeelsetesse siltidesse?

Keeleametile saabuvate kaebuste põhjal võib arvata, et eesti inimesed ei jaga ärimeeste ja reklaamikirjutajate keele-eelistusi. Saame väga tihti kaebusi võõrkeelse reklaami peale, mistõttu on alust arvata, et võõrkeelte kasutamine reklaamis ja avalikus teabes on oma kunagise uudsuse ja võlu minetanud ning Eesti inimeste puhul on eestikeelne reklaam kõige tõhusam.

Nii mõnigi välisfirma on Eesti turule tulles võtnud vaevaks oma kaubamärgi lokaliseerida, st rahvusvaheliselt tuntud tunnuslauseid sihtkohariigi keelde tõlkida (nt Nissani reklaamlause UUENDUSTES ON ELEVUST (ingl INNOVATION THAT EXCITES) K-Rauta KOOS TEEME PAREMINI, FAVN’i LUBA END DIIVANIL EMMATA), mis samuti ei sisalda olulist tarbijateavet, vaid on käsitatavad küllalt sisutühja, kuid emotsionaalse hüüdlausena. Selliste kaubamärkide tõlkimine näitab ettevõtte austust riigi vastu, kus ta on otsustanud tegutseda.