Keeleameti riigieelarveliste toetuste andmise tingimused ja kord

1. Üldsätted

• 1.1. Keeleameti riigieelarveliste toetuste andmise tingimused ja kord (edaspidi kord) reguleerib riigieelarvelistest vahenditest avalikes huvides tegutsevatele isikutele (edaspidi taotleja) antava tegevustoetuste või sihtfinantseerimise (edaspidi toetus) taotlemist, taotluste menetlemist, toetuste väljamaksmist, aruandlust ja kontrolli, tagades protsessi läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning selles osalejate funktsioonide ja vastutuse selge määratluse ja jaotuse.
• 1.2. Keeleameti poolt toetuse andmise eelduseks on panustamine Keeleameti põhimääruslike tegevusvaldkondade arengusse ning valdkondlikes arengukavades, riigi eelarvestrateegias ja jooksva aasta tegevuskavas seatud eesmärkide täitmisse.
• 1.3. Toetuse andmisel tagatakse rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ning isikute võrdne kohtlemine.
• 1.4. Toetust antakse vastavalt iga-aastase eelarve võimalustele.
• 1.5. Toetuse andmine otsustatakse üldjuhul avatud taotlusvooru menetluses. Toetust võib anda ka väljaspool avatud taotlusvooru või suunatud pakkumise korras.
• 1.6. Toetus – taotlejale kindla eesmärgi täitmiseks antav rahaline abi, mis kantakse Keeleameti rahastamisotsuse alusel toetuse saaja arvelduskontole. Käibemaksukohustuslasele eraldatakse toetus netosummas.
• 1.7. Toetuse liigid korra mõistes on tegevustoetus ja sihtfinantseerimine.
• 1.8. Tegevustoetus – toetus, mis antakse taotlejale, lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetuseks loetakse ka kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas piiritletud kindla tulemiga ühekordsele tegevusele või tegevuste kogumile antavat toetust.
• 1.9. Sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel antud toetus, mille puhul määratakse toetuse eesmärk ja suurus ning Keeleamet nõuab toetuse saajalt aruandlust eesmärgi täitmise kohta ja raha ülejääk tuleb maksta Keeleametile tagasi.
• 1.10. Toetuse taotlus (edaspidi taotlus) – toetuse taotlemiseks esitatud dokument koos vajalike lisade ja vormidega (näiteks õppekava, programm, eelarve), milles sisaldub informatsioon taotleja ja tegevuse või projekti kohta, mille jaoks toetust taotletakse.
• 1.11. Avatud taotlusvoor – toetuse taotlemise ja läbivaatamise menetlus, milles võivad osaleda kõik taotleja nõuetele vastavad organisatsioonid.
• 1.12. Suunatud pakkumine – toetuse andmine väljaspool avatud taotlusvooru, kui avatud taotlusvooru läbiviimine pole ajaliste piirangute või ebamõistliku halduskoormuse tõttu põhjendatud või võimalik.

2. Nõuded toetuse taotlejale

• 2.1. Toetuse taotlejaks saavad olla mittetulundusühingud, sihtasutused ja muud organisatsioonid, mida loetakse seoses varasema koostööga Keeleameti või Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliseks partneriks või mille põhikirjaline tegevus või kavandatud ühekordsed projektid toetavad Keeleameti tegevusvaldkonna arengut.
• 2.2. Taotleja ei tohi olla erakond.
• 2.3. Taotleja ei ole rikkunud eelnevalt saadud toetuse kasutamise tingimusi või lepingut ja on toetuse kasutamata jäägi tagastanud.
• 2.4. Taotlejal ei ole maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud ja makseid tasutakse kokkulepitud ajakava järgi.
• 2.5. Taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust.
• 2.6. Taotleja võib kaasata tegevuste elluviimiseks partnereid avalikust-, era- ja mittetulundussektorist.

3. Taotluste menetlemine

• 3.1. Taotlusi menetleb keelepoliitika elluviimise ja arendamise osakond.
• 3.2. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 kalendripäeva alates taotluse esitamise tähtpäevast. Taotluse menetlemise tähtaega võib vajaduse korral pikendada ja sellest antakse taotlejale teada.
• 3.3. Taotluse rahuldamine ja toetuse andmine kinnitatakse peadirektori käskkirjaga.
• 3.4. Keeleameti ja toetuse saaja vahel sõlmitakse toetuse kasutamise leping (edaspidi leping) koos vajalike lisadega. Sõlmitud leping registreeritakse Keeleameti dokumendiregistris.
• 3.5. Taotlejat või taotlejaid, kelle taotlust ei rahuldatud, teavitatakse sellest e-kirjaga.

4. Taotluste hindamiskomisjon

• 4.1. Avatud taotlusvoorus esitatud taotluste ja väljaspool avatud taotlusvooru esitatud taotluste hindamiseks moodustatakse peadirektori käskkirjaga vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon).
• 4.2. Komisjon kontrollib taotleja vastavust kehtestatud nõuetele.
• 4.3. Komisjon hindab taotleja kogemusi ja suutlikkust tegevusi või projekti ellu viia, taotluses märgitud tegevuste või projekti vastavust toetuse andmise eesmärgile ning eelarve põhjendatust ja rahakasutuse tõhusust.
• 4.4. Komisjon võtab otsuseid vastu lihthäälteenamusega. Otsused vormistatakse protokollina, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

5. Toetuse andmine avatud taotlusvoorus

• 5.1. Avatud taotlusvoor kuulutatakse välja peadirektori käskkirjaga. Käskkirjaga kinnitatakse toetuse andmise teade (edaspidi teade), milles märgitakse toetuse eesmärk ja suurus, nõuded taotlejale, taotluses vajalikud dokumendid koos lisadega ja taotluste esitamise tähtaeg.
• 5.2. Teade avaldatakse Keeleameti veebilehel.
• 5.3. Taotleja esitab taotluse hiljemalt teates märgitud tähtpäevaks pädeva isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil info@keeleamet.ee.
• 5.4. Komisjon otsustab, milline avatud taotlusvoorus esitatud taotlusest on sobivaim toetuse eesmärkide elluviimiseks, ja teeb peadirektorile ettepaneku see taotlus rahuldada.

6. Toetuse andmine väljaspool avatud taotlusvooru

• 6.1. Keeleameti peadirektor võib eelarveliste vahendite olemasolu korral taotluse alusel otsustada toetuse andmise väljaspool avatud taotlusvooru juhul, kui avatud taotlusvooru korraldamist ei ole kavandatud või ei ole see põhjendatud.
• 6.2. Taotleja esitab Keeleametile pädeva isiku poolt digitaalselt allkirjastatud põhjendatud taotluse koos asjakohaste dokumentidega e-posti aadressile info@keeleamet.ee.
• 6.3. Komisjon hindab taotlust ja teeb peadirektorile ettepaneku taotlus rahuldada või jätta rahuldamata.

7. Toetuse andmine suunatud pakkumise korras

• 7.1. Keeleamet võib toetuse andmiseks teha ka suunatud pakkumise. Suunatud pakkumise tegemine peab olema põhjendatud ja selle põhjendatust peab saama hilisemalt kontrollida.
• 7.2. Suunatud pakkumise tegemisel tuleb arvestada korra alapunktis 1.2. sätestatud eeldustega. Organisatsioon, kellele suunatud pakkumine tehakse, peab vastama punktis 2 sätestatud nõuetele.
• 7.3. Toetuse andmisel suunatud pakkumisega komisjoni ei moodustata, toetust antakse peadirektori otsusega.

8. Järelevalve eraldatud toetuse kasutamise üle

• 8.1. Keeleametil on õigus teha lepingu käigu ja selle täitmise, eesmärkide saavutamise ja vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise üle järelevalvet, samuti teha vajadusel kontrolle lepingu täitmise kohas ja kontrollida toetuse saaja esitatud aruannete õigsust.
• 8.2. Toetuse saaja esitab hiljemalt lepingus määratud tähtpäevaks pädeva isiku poolt digitaalselt allkirjastatud aruanded e-posti aadressile info@keeleamet.ee.
• 8.3. Toetuse saajat teavitatakse heaks kiidetud aruandest 30 päeva jooksul aruande saamisest.
• 8.4. Aruannetes esinevate sisuliste puuduste korral nõutakse toetuse saajalt puuduste kõrvaldamist või küsitakse lisateavet või täiendavaid dokumente.
• 8.5. Keeleametil on õigus nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja ei esita aruannet määratud tähtpäevaks, selles esineb olulisi puudusi ja toetuse saaja ei kõrvalda neid või ei anna lisateavet või täiendavaid dokumente või kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse kasutamata jääki tähtaegselt. Toetus tuleb tagastada 10 tööpäeva jooksul alates Keeleameti kirjaliku nõude saamisest.
• 8.6. Kasutamata või mittesihipäraselt kasutatud toetuse jääki summas kuni viis eurot tagasi ei nõuta.